"Liidiaga oleme mõlemad meie perekonna kõige suuremad boheemlased," ütles nelja tütre isa Tõnis Mägi.

"23. eluaastani oli väga kaootiline aeg. Lõpetasin koroona ajal gümnaasiumi ja siis olid mul küll kaks väga hullu eneseotsingulist aastat, kus ma proovisin väga erinevaid asju teha," meenutas Tõnise vanuselt kolmas tütar Liidia, kelle ema on laulja ja näitleja Kärt Johanson.

Praegu õpib Liidia Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust ning päris ilma laulmata ei suuda ta olla. "Tegelen laulmisega vaimses mõttes pea iga päev."

Tõnise sõnul oli Liidia rahmeldis, aga on nüüd äkitselt muutunud. "Distsipliini ja vabaduse vahel on tasakaal tekkinud. Kodunt läksin ära, kodu on minu jaoks alati kese olnud. Mingisugused suured esimesed asjad toimusid minu jaoks alles paar aastat tagasi," lisas Liidia.

Tundis oma isast väga puudust

Tõnise tütred on kõik novembris sündinud. "Mirt on 21-aastane ja tahtis lavakasse õppima minna, aga ei saanud. See oli tema jaoks väga suur pauk. Nüüd õpib Mirt Balti Filmi- ja Meediakoolis produtsendiks. Minul on hea meel, et ta ei saanud lavakasse," ütles Tõnis.

Tütar Maarja sündis Rootsis. "See oli aeg, kui ma korraks kadusin siit kardinate taha. Ta on teinud fantastilisi fotosid ja ongi viimasel ajal fotograafiaga hakanud tegelema. Kõige vanem tütar Liis-Katrin on medõde ja töötab haiglas."

"Mina ei ole mitte kunagi mõelnud oma elu kutse vahetamisele. Väikesest poisist peale olen teadnud, et tegelen muusikaga, See on lihtsalt nii suur kutse. Kuigi olen töötanud ka Punases Retis (raadio-elektroonikatehas-toim), panime seal kokku raadioid, see hakkas natuke närvidele käima, kõik päevad olid justkui lindi peal," meenutas Tõnis.

Lapsepõlves oli Tõnise jaoks kõige tähtsam inimene vanatädi, kes teda kasvatas. "Mu isa läks ära, kui olin kolme-nelja-aastane. Ma tundsin isast puudust, mehest, kes oleks õpetanud mind sportima, kala püüdma, kaklema. Ma ise tegin seda sama Liis-Katrini ja Lainega (Laine Mägi-toim.) Kui ma nende juurest ära läksin, oli Liis-Katrin ka kolmeaastane. See on mingisugune kordus, mis on kole," meenutas Tõnis korduvaid mustreid oma perekonnas.

Mingil hetkel oli Tõnisele isa eest Mikk Mikiver, kes suunas teda oma targal moel, ilma et ta oleks sõrmega talle liiga palju näidanud.

"Mu ema Tatjana Mikk oli 1943. aastal Pärnus operetitäht. 1947. aastal otsustab ema, kui teda kutsutakse Estoniasse, oma ema juurde jääda, kes vajas hooldamist ja tegi minu arvates sellega vea. Aga elu on elu, ta oleks pidanud Estoniasse minema. Mina nägin teda terve elu mängimas ja laulmas. Ma ei mäleta, et ema oleks kunagi olnud tema ise, ta oli kogu aeg keegi operetist. Ta kohutavalt põdes seda, et ei saanud laval olla," meenutas Tõnis.

Liidia sõnul olid temal lapsepõlves kujuteldavad sõbrad, kuigi ta ei tundud ennast üksiku lapsena.

Tõnis meenutas oma lapsepõlve elamistingimusi mitmetes ühiskorterites, mis olid väga kohutavad.

Koolis seisis rohkem nurgas kui istus koolipingis

Koolis oli Tõnisel alguses igav, sest lugema õppis ta juba nelja-aastaselt. "Ma olin koolis selline Toots, kes rohkem seisis nurgas ja ema kutsuti kogu aeg kooli, et poiss ei kuula sõna. Ütlesin tunni ajal õpetajale, et ma lähen nüüd välja. Ma jäin hätta, olin kahemees ja siis ma tundsin ennast halvasti," muheles Tõnis.

Eesti esimene kitarristide ansambel oli Juuniorid ja Tõnis lihtsalt trügis sinna lavale, et ma tulen nüüd ka laulma. "Natuke ullike olin," naeris Tõnis.

Koolis märgati üsna kiiresti, et Tõnis oskab laulda. "Ise mõtlesin ka, et see ju läheb nii nagu ma tahan," lisas Tõnis, kes hakkas kohe laulma lastekooris, mida juhatas Heino Kaljuste, Tõnu Kaljuste isa.

Sõjaväkke minek Tõnise jaoks dramaatiline ei olnud. "Mina olin Armeenias suurtükiväe reamees. Olin oma töös väga hea," tõi Tõnis välja.

Seal oli ka klubi ning Tõnis hakkas koos teistega bändi tegema. "Napsivõtmise pärast lõpetati bänditegevus ära ja saime kõik karistada," muheles Tõnis.

Ei teinud kõiki asju, mida oleks pidanud tegema, kui sündis esimene laps

Eestis tagasi olles oli Tõnis Pirita restoranis muusik. "Televisioonitegelased tulid sinna napsitama ja kutsusid saatesse "Tere tulemast", kus ma laulsin laulu "Vana jõgi". Sellest sai kohe suur hitt ning kohe pakuti ka Filharmoonia laval kontserdi tegemist."

Isaks sai Tõnis ajal, mil ta töötas Venemaal. "Olin kümme aastat Venemaal tööl ja ühel hetkel tuli Liis-Katrin. Tahtsin oma kontserdid ära jätta, et rohkem kodumaal olla, aga olin kirjutanud lepingutele alla ja ei saanud. Ma ei näinud neid palju, sest olin kogu aeg sõidus, olin kuude viisi ära."

"Ma ju vastutan selle eest, et maailma on sündinud uus inimene. Minuga juhtus see, et ma ei teinud kõiki neid asju, mida oleksin pidanud tegema. Ma oleksin pidanud ära lõpetama, kui Liisu sündis," kahetses Tõnis. "See on see otsustamiskoht. Paar aastat hiljem otsustasin ära lõpetada. Aga ma teenisin fantastiliselt hästi, ma olin esimese viie nii solisti kui bändi hulgas, kes teenindasid staadione."

Üks tasu tuli Filharmooniast, mis oli Tõnise ametlik töökoht, teine osa tuli aga ümbrikus. "Ümbrik, mis mulle anti, oli tavaliselt ikka nelja-viie sendi paksune," lisas Tõnis.

Päevas oli kolm-neli kontserti, õhtul napsutati. "Lihtsalt nii oli," lisas Tõnis. "sa ei jõuagi millegi peale mõelda, lihtsalt teed kõike nagu lindi peal."

Eelmiste elukaaslastega saab väga hästi läbi

Tõnis meenutas, et kui Maarja ema suri, tuli tütar tema juurde elama, sest muud varianti ei olnud. "See oli eriti karm aeg. Kärt oli noor ema, Liidia oli ligi aastane, kui Maarja meie juurde elama tuli. Maarja on Liidiast seitse aastat vanem," tõi Tõnis välja.

Maarja emaga töötas Tõnis Tallinna varietees koos. "Ma laulsin, tema tegi seal heli. Saime temaga juhuslikult kokku, kui olime Lainega kooselu lõpetanud. Jäimegi mingiks ajaks kokku. Kui mind Rootsi laulma kutsuti, tuli ta oma tütrega Rootsi kaasa ja seal siis sündis ka Maarja. Tema napsitamine läks nii suureks, et see lõppes kurvalt."

Laine ja Liis-Katrin sõitsid ühel hetkel Rootsi ning siis tajus Tõnis enda sõnul äkki, et ta on kaotanud midagi väga suurt. "Nägin väikest Liisut, käisime loomaaias, terve päev olime koos, nad läksid laevale, lehvitasin neile ja purskasin siis nutma. Mul oli nii kahju, et see kõik on nii läinud," meenutas Tõnis. "Ma loodan, et mulle antakse andeks."

Tõnise esimene naine Virve elab juba aastakümneid Pariisis. "Sel suvel saime kokku ja väga tore oli. Kui sa oled inimesega koos olnud, lähedane olnud, ta on ikkagi sinuga koos."

"Tänan taevast, et me Kärduga kokku saime"

"Isa tundis mu ema vendi, eriti Jaak Johansoni, mu ema kõige vanemat venda, kes õppis koos Laine Mägiga lavakas, aga ka Antsu, kes töötas raadios ja korraldas erinevaid üritusi. Mulle on räägitud, et mingil üritusel mu isa kohtus mu emaga ja nad jäid suhtlema. Nad olid väga head sõbrad ja ühel hetkel see siis juhtus," meenutas Liidia. "Aga kahte erinevamat inimest ikka annab leida. Väga huvitav, et need kaks inimest on kokku saanud."

"Erinevus on aastatega suurenenud," muheles Tõnis ning tõi välja, et põnevatest vaidlustest tõenäoliselt lähem suhe tekkima hakkas. "See tekitas minus suurt huvi. Nüüd on juba nii, et lõpuks ma ütlen Kärdule, et tal on 89 protsenti ajast õigus. Meil on, millest rääkida."

"Kui mina sündisin, oli mu ema 28-aastane ja isa 52-aastane," tõi Liidia välja.

Liidia lemmikosa lapsepõlvesuvedest oli vanemate kontsertidel kaasas käia. "Ma ise väga lavale ei kippunud."

"Kui ma olin kuueaastane, tegi Tõnu Kaljuste mu emale ettepaneku mind kaasata projekti "Naiste laulud", mis toimus Naissaarel ja mis oli Tõnu Kaljuste, Veljo Tormise ja Peeter Jalaka poolt kokku pandud projekt, mis lõpuks venis kolme suve pikkuseks. See aeg on mu mälestustes täiesti maagiline. Suviti elasime saarel, meil polnud elektrit, õppisin seal kannatlikkust. See on mind elus väga palju mõjutanud," tõi Liidia välja.

"Mul oli jube kihvt lapsepõlv, meid võeti Mirdiga igale poole kaasa ja me nägime seda elu väga palju kõrvalt," on Liidia oma vanematele väga tänulik. "Tegime Maarja ja Mirdiga väga palju asju koos. Maarja kolis iseseisva elu peale 16-aastaselt."

"Mina juhuseid ei usu, kõik asjad juhtuvad sellepärast, et peavad nii minema. Kärduga koos ma sain uuesti hingata, seni ma rapsisin tohutult ringi. Ma ei olnud rahul mitte millegagi. Tänan taevast, et me kokku saime, sest ma tulin pilvedest alla. Kuigi mul vanust juba oli, siis oma mentaalsusega olin ikka veel poiss ja veel päris tükk aega olin natuke liiga laps. Ega see poiss minus praegugi kuhugi kadunud pole," muheles Tõnis.

Ei ole lihtne olla perest, kus kogu suguvõsa on täis tuntud inimesi

"Mul lasti kasvada, mind ei kasvatatud," tõi Liidia välja, kes oli küllaltki isepäine laps, kes vajas siiski utsitamist. "Nüüd on palju rohkem neid olukordi, kus mulle öeldakse, et kas on ikka vaja seda või teist teha, lapsepõlvest ma seda ei mäleta."

Liidia analüüsib praegu päris palju enda lapsepõlve. "Nüüd mõtlen selle peale palju rohkem kui lapsepõlves, et olla oma vanemate, oma pere vääriline. Kõik teevad oma asja nii hästi, et tahaksin ka teha. Praegu ma tunnen, et see just innustab mind, aga vahepeal oli see küll natuke liiga rusuv mu jaoks. Ega ei ole lihtne olla pärit perest, kus terve suguvõsa on täis tuntud inimesi. Mingisugune taak sellega kogu aeg on. Tahaksin olla enda moodi, aga nende moodi ka," mõtiskles Liidia.

"Kõige valusam on ikkagi see, et ma päriselt võin olla see, kes ma olen. See on võtnud väga pikalt aega ja see on kindlasti see vanemate varjust väljatuleku teema. Ma ise võibolla ei tunnistanud päris pikalt, et asi on ju selles. Muusika on kindlasti hästi palju aidanud, viiulimäng ja laulmine," meenutas Liidia. "Enda sisemine ebakindlus, mis tuleb kõik sellest, et sa lihtsalt pead leidma elus oma koha."

Tõnis toob välja ühe korduva teema oma elus, milleks on meri. "Kärdu oli lapsepõlves mere ääres, meri oli Meriväljal, kus mina lapsena elasin. Meri on rahulik, meri on tormine, meri on ohtlik, aga ta viib meid kogu aeg edasi. Meri on kujund, mis aitab meil teha õiged otsused, sest meri ütleb meile rahu, ainult rahu."

"Ma tõusen igal hommikul üles ja esimene asi, mida ma teen, ma tänan jumalat, et ta on meid hoidnud, minu peret hoidnud, minu kodu ja kodumaad hoidnud, et tema käsi on meie peal, see ongi see meri," lisas Tõnis.