"Me oleme täitsa kaamed ja ei taju enam midagi, mis ümberringi toimub," ütles lavakunstikooli esimese kursuse tudeng Emma Tross, kellel on käimas rebaste ristimise nädal. "Õpetajad on üllatavalt hästi sellesse suhtunud, et on ristimise nädal, sest ma kartsin, et kui keegi hilineb tundi mõne ristimisülesande pärast, siis on jama majas, aga õpetajad ütlesid, et nad ei anna meile ühtegi kodutööd sel nädalal."

"On olnud väga põnevad päevad, hommikust õhtuni, unetundideks aega ei jää ja samal ajal peab ju koolis ka käima," ütles lavakooli esimese kursuse tudeng Markus Ian Monak.

"Lavakooli sisse saamine oli tõesti minu elu unistus. Kui ma lõpuks kooli sisse sain, siis umbes seitse minutit oli õnne, rõõmu ja elevust, aga siis jõudis mulle kohale see maht ja et järgmised aastad elamegi ainult koolis ja ega see hirm ei ole ära läinud," tõdes Tross.

"Ma tahtsin kangesti sinna kooli sisse saada sellepärast, et saaksin ennast peast välja raputada. Ma olen hästi üle- ja kaasamuretseja, kui on võimalik muretseda, siis ma muretsen. Nii teatri- kui eraelus tahaksin ennast peast välja saada ja äkki see kool aitab mind," sõnas Tross.

Tross tõi välja, et lugemine nõuab temalt tohutut pingutust. "Terve elu arvasin, et ma olen lihtsalt laisk, et ma ei oska raamatuid lugeda, aga hiljuti sain ühe moodsa diagnoosi, ATH. Selgub, et seda on naistel hästi keeruline diagnoosida, sest kõik on nii tublid tüdrukud, et ma ikka ju pingutan ja teen kõik ära, keegi ei tea, kui raske mul kodus on tegelikult olnud."

Tross tõdes, et ta väga igatseb mängida arrogantseid, külmi ja kalkuleerivaid naisi. "Mul pole olnud võimalust päriselus endana seda välja näidata," muheles Tross.

"Ma olen selle peale hästi palju mõelnud, et kui ma lõpetan kooli, olen ma 27-aastane. Olen oma kursuse poisid ja ka vanema kursuse poisid juba kõik selle pilguga üle vaadanud, et kas seal on olemas potentsiaalne abikaasa, sest ma lõpetan kooli ja hakkan alles siis meest otsima. Millal lapsed siis tulevad, millal ma karjääri jõuan teha, need on suured küsimused," tõi Tross välja. "Esimest korda elus püüan ma lasta end kanda, sest ma olen planeerija ja nüüd ma ei planeeri."

Trossi sõnul ei ole tema mitte kunagi teinud ühtegi narkootilist ainet. "See on minu jaoks nii kauge maailm ja ma olin seda näinud ainult filmides. Kui ma ühel hetkel nägin, et minu lähedal olevad inimesed seda teevad, ma päriselt näen, et see triip tõmmatakse lauale, see ei mahtunud mulle pähe, ma ei suutnud aru saada, et see on reaalsus, aga seda on nii palju, ma ei tea, mis saab," nentis Tross.

"Ma olen terve elu valinud armastuse, aga täna ma valin armastuse asemel sõpruse, sest on pettutud. Kuigi armastust ei saa süüdistada, süüdi on ju inimesed. Reeglina ma süüdistan alati iseennast, ükskõik, kas minul on seda süüd või mitte," sõnas Tross.