Kopliste analüüsis, mida ühe karastusjoogi tootjad oma kodulehel toote kohta väidavad ja leidis, et kogu info oli tohutult üle võlli. "See on väga suur töö, et uurida põhjalikult väidete õigsust, mida tootjad toodete kohta reklaamis ütlevad. Tavalist inimest ongi väga lihtne eksitada ja hirmutada," sõnas toitumisnõustaja Kaisa Kopliste.

"Mida rohkem on tootel küljes mingeid kelli, vilesid ja väiteid, seda ettevaatlikum ma oleksin. Mina näiteks ei ole kordagi näinud, et porgandi juures oleks kirjas, et see toode toetab su immuunsüsteemi normaalset talitlust, mis on lubatud terviseväide porgandi kohta. Tooted, mida on vaja putitada ja väiteid külge kleepida, et neid müüa, neil ongi terve turundustiim taga, kes paraku sageli ei tea, millised väited on lubatud ja millised mitte," selgitas Kopliste. "Samuti ei ole ju ka kruupidel ja kartulitel mingeid väiteid küljes."

Kopliste sõnul on organisatsioon nimega Euroopa toiduohutusamet ( EFSA ehk The European Food Safety Authority), mida Eestis peab kontrollima PTA. "Väiteid, mida turunduses võib kasutada, on üsna loetud hulk. Väited peavad olema teaduslikult kinnitatud. Ühegi toidu ega toidulisandi kohta ei tohi öelda, et see ennetab, leevendab või ravib mingit haigust või valu."

"Murekoht on selles, et kui meil on ausad ja head tootjad, siis see, et mingid tootjad võtavad endale ebaausalt konkurentsieelise, kleepides külge ebaausaid väiteid, pole aus käitumine," nentis Kopliste. "Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see nii on, et see pole tõsi. Minu ainus eesmärk on tarbija teadlikkust tõsta."

Inimesed, kes on võtnud endale personaaltreeneri, kipuvad arvama, et treeneril on toitumisalane pädevus. Tegelikult on nii, et treeneri kutse saamiseks ei pea olema Eestis mingit toitumisalast õpet läbitud. Seda ma näen nii täiskasvanud inimeste pealt, kui ma olen tegelenud ka söömishäiretega lastega. Meil on teatud spordialad, kus treenerid on toitumisalase tarkuse võtnud kaasa oma lapsepõlvest, mida nad siis edasi jagavad, näites kuidas panna eelteismelised dieeti pidama. Need on sageli väga kurvad lood," nentis Kopliste.

Toitumisnõustaja sõnul on söömishäiretega inimesi Eestis palju,. "Üks asi on see, kui palju inimesi on diagnoositud, üks asi on söömishäire, aga sellele eelneb häirunud söömiskäitumine, mis tähendab seda, et diagnoosi veel ei ole, aga on obsessiivsed toidumõtted ja tugev dieedimentaliteet.

Söömishäire ei ole ülekäte läinud dieet, vaid jagavad opioidi sõltuvusega suremuselt esikohta psühhiaatrilistes haigustes. "Tegemist on väga karmi psühhiaatrilise haigusega," tõdes nõustaja.

Kui õhtu on käes, siis kogu tahtejõud on ära kulutatud ja head otsused on ära tehtud päeva jooksul ja õhtul hilja enam pole selliseks jõupingutuseks jaksu. "Meie keha on harjumuste ja rutiini ori. Kui sa oled igal õhtul kell 22.30 magusat söönud, siis lihtsalt bioloogiline kelluke hakkabki tilisema," nentis Kopliste, miks õhtul magusaisu peale tuleb.