Piret Aus: olin oma noore minia peale armukade
Kultuurikorraldaja ja rahvamuusik Piret Aus rääkis saates "Käbi ei kuku...", et oli oma ainsa poja noore naise peale armukade, sest pojast emotsionaalselt lahtilaskmine võttis aega. Poeg Sten sai väga noorelt isaks, sest naise raske haigus ei jätnud muud võimalust.
Kultuurikorraldaja ja rahvamuusik Piret Aus on oma pere noorim laps. "Minu ja meie pere kõige vanema lapse vahe on 21 aastat. Peres kokku kuus last," tõi ta välja.
Pireti ema töötas haiglas sanitarina, isa tegi kogu aeg tööd koduaias. "Ta oli ka kingsepp-puusepp oma töökojaga."
Pireti isa kurdistus haiguse ja ema pommiplahvatuse tagajärjel
Pireti ema-isa ei ole sünnilt kurdid. Pireti isa kurdistus kolmeaastaselt haiguse tagajärjel. Ema kurdistus sõja ajal teismeeas pommide plahvatuse tagajärjel. "Ta oli juba saanud seitse klassi kooliharidust," tõdes Piret. "Ema ja isa kohtusid Pärnus kurtide organisatsiooni spordivõistlustel."
"Emal oli kõnekeel olemas, ta rääkis täiesti selgelt, inimesed, kes ei teadnud, et ta on kurt, ei saanud isegi aru, sest ta rääkis häälega ja suutis oma hääle nivood reguleerida," nentis Piret. "Isa rääkis häälega, meie saime kõik väga hästi aru, tema töökaaslased ja naabrid olid sellega harjunud, võõrad ümberringi arvasid, et miks ta karjub või miks ta pahandab su peale," tõi Piret välja.
Piret meenutas, et kui vanemate peale sai vihastatud, näiteks siis, kui hommikul vara pidi peenramaale rohima minema, siis elati end kõva kisa ja jalgade trampimisega välja, kuigi vanemad seda ju ei kuulnud. "Enda frustratsiooni said kõva kisaga ikkagi välja elada," tõi Piret välja. "Aga kõik asjad said alati ära klaaritud."
Teismeeas oli küllaltki keeruline laps
Pireti sõnul kummutasid tema vanemad kindlasti ka eksiarvamust, et kui oled kurt, oled kindlasti ka loll. "Küllap räägiti tagaselja, et ise olete kurdid, mis te neid lapsi nii palju siia ilma toote. Mäletan lapsepõlvest ka seda, et koolis oli ikkagi ka ütlemist, et Ausi-lapsed on ikka kasvatamatud, sest kes neid ikka kasvatab, kui vanemad neil ju ei kuule. Seda suhtumist tuli ka õpetajate poolt, aga seda kauna pole mõtet ju terve elu endaga kaasas kanda," sõnas Piret.
Ta tõi välja, et olid hetked, mil ta ei suutnud igat oma muret nii lõpuni ära rääkida, et vanemad oleksid suutnud igal hetkel olla tema kõrval ja toetada. "Olin teismeeas küllaltki keeruline laps. Koolis tekkis küll rahutuid olukordi, kui vanemad kooli kutsuti.""
Isa oli kohal ainult viljastamishetkel
"Praegu on kindlasti pere esikohal," ütles Sten Aus, kellel on kaks last ja kes igapäevaselt töötab infotehnoloogia valdkonnas. "Meil on ema poolt ka väga ühtehoidev ja toetav suguvõsa."
Isa pole mitte kunagi Steni elus osalenud. "Vaid kõige olulisemal hetkel, viljastamishetkel, aga rohkem mitte. Nagu meile meeldib öelda, siis see lugu sai läbi enne, kui see sai alata," sõnas Sten. "Vahel ikka tekkisid küsimused ja arutelud selle kohta, et teistel on ja miks minul mitte. Väga suur õnn ja au on olnud, et Pireti elukaaslane on aidanud mul kasvada puberteedieas, on olnud olemas ja kellega olen saanud maailma tundma õppida."
Muusikakooli pääsemist kirjeldas Piret, et läks kohale, sest talle väga meeldis muusika ja koputaski katsetel end muusikakooli sisse. "Tahtsin minna klaverit õppima, aga mulle ütles vastuvõtukomisjon, et sa oled suuremat kasvu tüdruk, võta sa akordion. Ma olen väga tänulik, et minu põhipill on just akordion, mida on mugav igale poole kaasa võtta. Vanemad said teada, et ma olin muusikakooli ennast sisse koputanud, kui esimene arve koju tuli".
Vanemad toetasid Pireti muusikahuvi ja ühel hetkel osteti talle koju ka pillid. "See oli ime, sest nemad ise ei kuulnud mitte kunagi, kuidas nende lapsed laulavad, luuletusi loevad, pilli mängivad," on Piret oma vanematele lõpmata tänulik. "Kontsertidel nad muidugi käisid ja ka plaksutasid õige koha peal, sest nad ju nägid, kui teised seda tegid."
Poeg Stenil oli 12-aastaselt oma visiitkaart, e-mailiaadress ja Nokia telefon
Piret oli 21-aastane, kui Sten sündis. "Sten on vanaema-vanaisa hästi hoitud ja poputatud laps. Minul oli ikka pill seljas ja kontserdid-festivalid siin ja seal."
12-aastaselt tegi Sten juba arvutialast tööd ja tal oli oma visiitkaart, kuhu oli kirjutatud "IT-mees". "Mul oli oma e-maili aadress, suhtlusrakenduseks oli MSN ja isegi telefoninumber. Mul oli kõnekaart ja suur antenniga telliskivi ehk Nokia," meenutas Sten oma karjääri algusaega.
Keskkooli lõpul avastati Stenil raske haigus
Piret tõi välja, et tervis oli see, mille pärast ta Steni puhul kõige rohkem muretses. "Keskkooli lõpus avastati Stenil haigus, mille olemasolust ma ei teadnud midagi, termoidtsüst. See sõna otseses mõttes võttis Stenil jalad alt ära. Oli mitu operatsiooni, Sten ei saanud kõndida. Toimusid minestamised, kutsuti kiirabi. See on lihtsalt kirjeldamatu, kui oled lapse tervisega kimpus," meenutas Piret.
"Mäletan, et värisesin põrandal, ise midagi kontrollida ei suuda," nentis Sten. "Mu elukaaslasel on 16 aastat olnud diabeet ning tean väga hästi, mis tähendab, kui kõrvalseisjad tõlgendavad mingeid märke sinu käitumises valesti. Näiteks kui keset teatrietendust piiksub su telefon, andes teada, et veresuhkur on väga madal. Sa ei tea teise inimese lugu, enne kui sa ei küsi. Inimene, kes on pargipingil või bussipeatuses pikali maas, ta ei pruugi üldse olla joobes."
Noorelt lapsevanemaks saamisel sai määravaks elukaaslase diabeet
Sten sai isaks 21-aastaselt. "Elukaaslane oli sel hetkel alla 20-aastane. See on olnud teadlik, lähtuvalt tervisest," tõdes Sten, vihjates elukaaslase diabeedile.
"Selle haigusega on nii, et mida varem, seda parem. Rasedus on väga-väga raske organismile, mida kauem sul on diabeet olnud. Mida halvemini on ta ka kontrollitud olnud, seda suuremad on riskid naise tervisele. Me olime ka väga raske valiku ees. Meil ei olnud konkreetset töökohta, koolid olid lõpetamata. Matemaatika lõpueksamil mõlemad vanaemad kärutasid lapsega väljas, kuni lapse ema sai eriloaga korraks väljas lapse juures käia. Koolikaaslane käis eriloaga WC-s, minu naine käis last imetamas."
Noored vanaemad jaksavad lastelastega hullu panna
Piret meenutas, et pojast lahtilaskmine ei olnud kerge. "Ma olin ikka armukade ka. Minu kõige parem, tublim ja andekam poeg ja nüüd on mingi tüdruk, kelle hambahari on vannitoas. Põllepaelast lahtilaskmine ei olnud emotsionaalses mõttes mulle kõige parem. Ta on mu ainus. Minu poeg. Mis mõttes, nüüd on keegi tibinas tema kõrval, kes on tähtsam kui mina," muheles Piret. "Aga kui ühel päeval see krõks ära käis, ma usun, et meil on väga timm koos ikkagi."
"Noored vanaemad jaksavad lastelastega hullu panna. Ma lubasin, et teen Steni lastega seda, mis mul oma lapsega jäi tegemata, pühendada rohkem aega, sest lapsed kasvavad nii kiiresti," tõdes Piret.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Käbi ei kuku...", saatejuht Sten Teppan