"Noorem tütar Triine-Marie sündis Rootsis, aga kooli läks Eestis. Praegu õpib Tartu Ülikoolis meditsiini," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land, kes on ise pärit Võrumaalt.

Tiidul on kaksikvend Mait. "Me ei olnud pätid poisid, olime kuulekad lapsed. Erinevad huvid olid meil, mina hakkasin sporti tegema, Maidule meeldis matkamine, nohikud me ei olnud."

"Kuigi ma olen elanud välismaal päris pikalt, on mul olnud väga tugev side mõlemate oma vanavanematega ja see oli ka üks väga suur põhjus, miks ma Eestisse tagasi kolisin," ütles Tiidu vanem tütar Keiu-Kärt Land-Boyd.

Väga palju sõltub õpetajast, mida õpilane ülikooli edasi õppima läheb. "Minu keemiaõpetaja põhikoolis oli väga hea. Teadsin, et ma tahan ülikooli keemiat minna õppima," ütles Tiit.

Ema nuttis voodi serval, sest tahtis koju tagasi minna

"Isa õppis ülikoolis keemiat, ema õppis füüsikat ja onu Mait õppis ka füüsikat, Maidu kaudu te tuttavaks saite," meenutas Keiu-Kärt oma vanemate tutvumislugu.

Tiidu abikaasa Kadri oli just ülikooli lõpetanud, kui sündis Keiu-Kärt. Kui tütar sai kolmeaastaseks, kolis kogu pere isa õpingute tõttu Rootsi.

"Ma mäletan, et ema istus mu voodi peal ja nuttis, sest ta tahtis koju tagasi minna," tõdes Keiu-Kärt.

Tiit läks Rootsi pärast Tartu Ülikooli lõpetamist. "Minu erialaks oli biokeemia, aga need on kallid erialad, et teha teadustööd. Minu üks tollane juhendaja kutsus mind endaga kaasa Rootsi."

Kadri töötas tol hetkel Tartu Ülikoolis õppejõuna ning läks koos väikese tütrega Tiidule Rootsi järgi. "Kadri oli alguses seal täitsa õnnetu, sest tal ei olnud seal midagi teha, ta tundis ennast seal üksildasena. Kui ma doktorikraadi ära kaitsesin, kolisime Ameerikasse. Et midagi teha, käis Kadri Ameerika saatkonnas koristamas," meenutas Tiit.

Jooksis trepikojas Neeme Rauaga kokku

Keiu-Kärt meenutas, et käis emaga kaasas Ameerika saatkonnas koristamas ja kohtas seal kord Neeme Rauda. "Jooksin trepikojas Neemele otsa, ja Neeme küsis, kes ma olen. Ütlesin, et mu ema koristab siin. Läksime siis ema juurde ja ema hakkas Neemega rääkima, mina aitasin emal Ameerika Häälde tööle saada," muheles Keiu-Kärt, kellele lapsena meeldis väga Ameerikas elada.

Kui algul peeti plaani jäädagi Ameerikasse elama, siis määravaks sai sotsiaalne keskkond. "Sotsiaalse elu kvaliteet," lisas Tiit.

Pingeid oli pereelus kindlasti, mis puudutas just pidevat kolimist. "Need pinged ei olnud sellised, mis oleks midagi kõigutama hakanud. Kadri võimekus ka ise edasi liikuda, tema pidi palju rohkem vaeva nägema, mul oli kogu aeg midagi juba ees olemas," tõdes Tiit.

"Ema ei karda kunagi riski võtta, ta tahab kõike proovida," lisas Keiu-Kärt.

Oli 14 aastat noorema õe peale kade

Keiu-Kärt on enda sõnul olnud pigem korralik laps, ei pidanud kodus pidu, kui vanemad ära olid, pigem ei tahtnud ta vanemaid kurvastada. "Ma ei ületanud kunagi piire. Ma teadsin ka, et lähen alati ülikooli edasi õppima, aga see ei olnud vanematepoolne surve," ütles Keiu-Kärt, kes lõpetas Šotimaal Glasgow Ülikooli.

Keiu-Kärdil on noorema õega 14 aastat vahet. "Meil on õega täiesti erinev elu olnud. Õde on Eestis üles kasvanud, tema identiteet on Eestiga palju rohkem seotud kui minul. Mina ütlen enda kohta, et olen elanud siin ja seal. Olen tundnud kadedust oma õe vastu. Õde ei taha Eestist ära minna, tema kodu on siin, füüsilises mõttes ja ka emotsionaalses mõttes. Aga samas on mulle väga meeldinud mu elu."

Keskkoolis üritas Keiu-Kärt keemiat õppida, aga see ei meeldinud talle üldse ja ta kartis seda isale öelda. "Ma õppisin ülikoolis ärindust, lõpetasin sotsioloogia alal, magistrikraadi tegin meedias ja nüüd töötan turunduses," sõnas Keiu-Kärt.

Oma abikaasaga kohtus ta ühiselamus esimesel kursusel, abikaasa õppis hambaarstiks.