"Moy on umbes kolmeaastane ja ta on pärit Hispaaniast, kus podenco ja galgo tõugu jahikoertel on päris kurb saatus ja neid koheldakse väga julmalt. Neid hüljatakse ja nendega tehakse igasuguseid koledaid asju, nad on seal jahivahendid," ütles Maarja Sau.

Enamus sealsetest hüljatud koertest ei saa Sau sõnul kunagi päästetud ja nende lugusid ei teagi keegi, aga seal on õnneks palju ka organisatsioone, kes näevad tohutut vaeva, et võimalikult paljudele koertele võimalus siiski anda. "Moy leiti kuumarabandusega ja ta oli peaaegu hinge heitmas, üks päästeorganisatsioon leidis ta," meenutas Sau.

"Koerad võetakse väga noorelt jahile kaasa ja kui nad ära kaovad, siis keegi neid taga ei otsi. Andaluusia podencod kütivad peamiselt jäneseid hästi keerulise kivise ja liivase pinnase peal," nentis Sau. "Kindlasti kõik jahimehed ei hülga oma koeri niimoodi."

Koerad on hästi aktiivsed. "Tal on palju energiat ja jahikoera vunki. Hästi armas koer, kellele meeldib pikalt metsas pikalt käia, aktiivse inimese koer," sõnas Sau.

"Kui minu koer eelmisel aastal lahkus, mõtlesin, et tahaksin anda võimaluse koerale, kellel pole nii hästi läinud. Üks mu sõbranna võttis ka Hispaania varjupaigast podenco, kuulasin tema lugu ja ennast hakkas ka huvitama," sõnas Sau, miks ta otsustas selle koera võtta. "Kui keegi tahab endale matkakaaslast ja tegutsemiskaaslast, siis see koer sobib väga hästi," tõi Sau välja. "Väga külmakartlik Moy ei ole."