Raivo Sersant: andsin lubaduse, et minu pärast ei pea mitte keegi kannatama
Muusikaärimees Raivo Sersant rääkis saates "Käbi ei kuku..." lahkuminekust oma tütre Sandra emast Ele Kõlarist ning kuidas ta kõigest hoolimata on püüdnud alati pere esikohale seada. Sandra Sersant tõdes, et teda pole koheldud kunagi väikese lapsena, vaid on lastud olla osa suurte inimeste päriselust.
"See algul üllatas, et Sandra minu töö vastu huvi tunneb ja seda tegema hakkab. Minu unistus pole see kunagi olnud, nagu mõnedel vanematel on, et nende lastest saaksid kosmonaudid, kui nad ise on nende taevakehade vahel lennanud," ütles muusikaärimees Raivo Sersant.
Sandra Sersant tõi välja, et mõeldes oma lapsepõlvele, kasvas ta reaalselt üles kontsertidel ja lava taga. "Ei ole väga üllatav, et ma sellisesse kohta oma elus välja jõudsin," täpsustas Sandra. " Lavatagune on siiani veidral kombel minu jaoks turvaline keskkond, kus viibida."
Kuigi lapsepõlves Sandra ise ka laulis, tekkis tal seitsmeaastase tüdrukuna mõte, et temast võiks saada hoopis sportlane.
"Sandrast oleks võinud saada ka laulja või tantsija, sest juba kolmeaastaselt käis ta Viru Varietees oma ema Ele Kõlariga koos laval, tal oli seal väike osa täita," lisas Raivo.
Taldriku pidi nii tühjaks sööma, et pilt tuli välja
Isapoolsetest vanavanematest mäletas Sandra, et taldriku pidi alati nii tühjaks sööma, et pilt tuli välja, ja see Sandrale üldse ei meeldinud. "Emapoolsete vanavanematega on mul rohkem ühiseid mälestusi," lisas ta.
Raivo ema on pärit õpetajate perest ja isa oli elektrik, hästi tubli töömees. "Mind peeti üldiselt väga heaks lapseks," täpsustas Raivo.
Kui saabusid perioodid, kus sõbrad hakkasid alkoholi tarvitama ja suitsetama, siis sellega Raivo enda sõnul kaasa ei läinud. "Mängisin korvpalli, olin oma meeskonna kapten, viis korda nädalas olid trennid, mul oli tunnustust küll ja küll, ja polnud vajadust kuidagi teistmoodi silma paista," tõi Raivo välja.
Muusikamaailma juurde juhatasid sõbrad
Nõmmel elades sõbrustas Raivo helilooja Felix Mandre poja Peep Mandrega, tänu kellele tekkis ka Raivol huvi muusika vastu.
"Teine oli Peeter Randma, kes oli minust aasta vanem, mängis kitarri ja oli tollases 7. keskkoolis muusikaline liider. Kunagi olime festivalil koos ja sõbrunesime, Andromeeda bändil oli tol hetkel häda, et kiputi laiali minema, sest korralikku basskitarristi polnud, Peep oli sel ajal aga juba korralik basskitarrist, ma viisin poisid kokku ja sellest saigi alguse ansambel Andromeeda tõus," tõi Raivo välja, et nendest kahest mehest, keda täna kahjuks enam meie seas ei ole, said suunanäitajad tema muusikamaailma.
Üks põhjusi, miks Raivo alkoholist eemale hoidis, oli ka selles, et oli perioode, kus tema isa alkoholiga liialdama kippus. "Ma andsin endale lubaduse, et minu alkoholitarvitamise tõttu ei pea elus mitte keegi mitte mingilgi määral ebamugavalt ennast tundma või kannatama."
Praktiliselt 40. eluaastani Raivo alkoholi suhu ei võtnud. "Üle poole sentimeetri ei ole ma elus suitsu ka tõmmanud," lisas ta.
"Mu vanemad läksid lahku, kui ma olin viieaastane," meenutas Sandra. "Mul on olnud mitu kodu."
7. keskkoolist välja kasvanud bänd Andromeeda oli Raivo elus märgilise tähtsusega, sest selle ansambliga hakkas ta kaasa liikuma. "Kui poisid läksid Pedasse, saime bändiga juba Tombi kultuuripaleesse mängima. Siis ma juba vaikselt pidasingi seda tänapäeva mõistes mänedžeri ametit, organiseerisin asju, viisin kokku inimesi ja sel ajal tutvusime ka Ele Kõlariga," meenutas Raivo.
Kõlarite perekonna poolt sai Raivo enda sõnul juurde väga palju loomingulist vabadust, elades väikese Sandra ja Elega Kõlarite toonases Lomonossovi tänaval asuvas korteris, kus elasid peale nende veel Ele vend Paap Kõlar ja Mikk Targo, õde Kaja Kõlar, nende ema, Sandra vanaema Leelo Kõlar, kes oli tol ajal väga hinnatud pianist ning harjutas päevad läbi.
Oli normaalne, et pere ja sõbrad olid kõik tuntud
Sandra meenutas, et tema jaoks ei olnud see midagi erilist, et tema ema ja paljusid sugulasi ja peresõpru näidati televiisoris ja et nad olid nii öelda kuulsad inimesed. "Keskkond, kus ma kasvasin, oli minu jaoks normaalne, et kõik on tegusad on inimesed, keda näeb telekast. Mul on tänaseni raske mõista, et keegi on kuulus, sest minu jaoks on normaalne, et inimesed on tuntud ja see ei ole midagi erilist."
Ta meenutas, et oli selline laps, kes ei mänginud nukkudega, vaid kellele meeldis istuda ja kuulata täiskasvanute juttu. "Mul ei ole vanemate inimeste ees aukartust," täpsustas Sandra. "Ja mind ei koheldud kunagi kui väikest last, mul on lastud olla osa suurte inimeste päriselust. Mul on olnud seetõttu palju kergem täiskasvanuna. Mu vanemad on mind väga palju usaldanud."
Raivo sõnul said Ele ja Kaja omal ajal enda potentsiaali küllaltki korralikult realiseerida. "Eestis olid nad tuntud, lisaks oma lugude esitamisele esinesid nad varietees, olid ka väga paljudele lauljatele nagu Ivo Linnale, Jaak Joalale, Els Himmale taustalauljad. Ka Radari välismaa reisidele võtsime neid kaasa, sest nende häälte omavaheline sobivus oli väga hea."
"Sandra oli väga oodatud laps, seda enam, et lapse saamise katse päris esimesel korral ei õnnestunud ja Ele pidi päris pikalt haiglas olema. Tollel ajal olid need ravid sellised, et tuli olla arstide järelvalve all," tõi Raivo välja.
Sandra lisas, et kui Kaja Kõlar poleks meie hulgast lahkunud, oleks Ele ja Kaja Kõlar edasi laulnud. "Aga ema ütles, et ilma Kajata ta enam ei tee. Ta on pärast Kaja lahkumist vist ainult kaks korda esinenud, üks oli minu ja teine Mikk Targo korraldatud üritus."
"Mul on mitu ametit, olen ka Pilatese õpetaja," tõi Sandra välja, et juba kooli ajal suunas ta inimesi liikuma, õpetades neile erinevaid tantsunumbreid. Pilatese huvi algas tal Hispaanias õppides. "Ma muutusin oma perega hoopis lähedasemaks sel ajal, kui ma olin ära."
Tavaline muusikakuulaja mänedžeri tööd ei näe
Sandral on ka vend Erno Kaasik, kelle ema on Ele Kõlar, aga kelle jaoks Raivo on olnud kogu tema elu isaks. "Kui ma ei kasvanud lava taga üles, siis järgmine koht, kus ma kasvasin, oli Pirita rand. Mulle väga meeldis vennaga käia igal pool kaasas, kui olid erinevad surfivõistlused," meenutas Sandra.
Sellest arenes välja see, et ta 20-aastasena ka ise surfilaagreid korraldas.
Nii Raivo kui Sandra tõid välja, et tavaline muusikakuulaja ei näe mänedžeri tööd. "Ta näeb artisti laval ja et artistil läheb hästi. Tal on kihvt muusikavideo või äge kontsert, aga tihti on selle taga tiimitöö," täpsustas Sandra, kes on Liis Lemsalu mänedžer.
"Keegi mu perest pole mind suunanud, et ma rohkem muusikaga tegeleksin, mul on sellest tegelikult nii kahju, et ma ei oska klaverit mängida, see on hirmus," tõi Sandra välja.
Raivo meenutas, et kuna tal oli pärast Elest lahkuminekut uus elukaaslane, kellel oli samuti tütar, siis võisid Sandra lapsepõlves probleemid tekkida sellest, et kuidas issi nüüd suhtub võõrasse lapsesse sama hästi kui oma bioloogilisse tütresse.
"Lapsele võib olla tundub, et tema suhtes on see mitte niivõrd et ebaõiglane, aga võõras, harjumatu. Seda saab muuta ainult oma eeskujuga. Kuigi mõnikord tõesti, kui vahel asi läheb käest ära, siis kipud häält tõstma, aga tagantjärgi saad aru, et sellest pole kasu mitte kellelegi," selgitas Raivo.
Sandra tõi välja, et ta väga austab Kõlarite pere mentaliteeti, et kui ka minnakse lahku, siis ei pea olema kõigil ebamugav ja halb, vaid suudetakse koos eksisteerida, nautida aega ühiselt uute ja vanade kaaslaste ning nende lastega.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Käbi ei kuku...", intervjueeris Sten Teppan