Muusik Carlos Ukareda ema Triin õppis keskkoolis inglise keele klassis ning tahtis seda ka ülikooli õppima minna, aga tema ema kuulis raadiost töökuulutust, kus Viking Line otsis suveks katamaraanide peale stjuardesse ning on nüüd seal töötanud 1994. aastast alates. "Nüüd teen Viking Line`i kodulehte," täpsustas ta.

Triinul on kokku neli last. "Meie laste sündimisel on teatav rütm. Carlos sündis aastal 2000, Susanna Maria 2002, Kaspar Miikael 2010 ja aastal 2012 Johanna Maria," tõdes Triin.

Emaga on olemine malbem kui isaga. "Lihtsam on mingite asjadega ema poole pöörduda, näiteks, kui mul on raha vaja. Üldse naised ja emad on pehmed ja armastavad ja hoolivad oma laste suunas. Mitte et isad ei oleks, aga isadel käib see asi teistmoodi. Isadel on vist nii, et nad peavad kogu aeg, eriti poegi, õpetama, kuidas olla tõeline mees," tõi Carlos välja.

Carlose isale meeldis selline mees nagu Carlos Castaneda, Ladina-Ameerika ulmekirjanik, kellelt ta sai inspiratsiooni.

"Kui ma sain Carlose isa Rauliga tuttavaks, siis ta ütles mulle juba meie esimesel kohtumisel, et tema tahab oma esimesele pojale Carlos nimeks panna," muheles Triin, kes tutvus oma tulevase abikaasaga klassivenna sünnipäeval.

Kui koolis läks halvasti, ei julgenud koju minna

"Minul oli ka oma isaga hästi chill, tema oli see, kelle poole ma iga murega julgesin pöörduda, küsisin ka vahel raha. Ema oli küll üsna range. Ema võib-olla liiga palju mõtles, mida teised inimesed arvavad. Ta oli ikkagi minuga üsna kuri," nentis Triin. "Ma tahan olla oma lastele selline ema, kes minu ema ei olnud. Võib-olla kõlab see julmalt, aga kui ma sain koolis kolme, siis ma eriti ei julgenud koju minna, sest ma sain tohutult riielda, ja vahel kestis see vaikimine mitu päeva. Füüsilist vägivalda ei olnud, aga ma ei tea, kas see läheb vaimse vägivalla alla. See tegi väga haiget."

Vahepeal mõtles Triin, et kuidas küll tema sõbrannadel nii ei ole ja nad saavad oma emaga kõigest rääkida. "Sõbranna sai koolis kahe ja sellest ei olnudki midagi. Ma ei taha, et minu lapsed mind kardaks, tahan neile hea kaaslane olla," mõtiskles Triin.

Lapsepõlv sai läbi, kui hakkas tajuma, et ema-isa ei olegi kõikvõimsad

"Ma olin ikka suht memmekas, magasin kuni seitsmenda eluaastani vanematega ühes voodis. Ma ei julgenud üksi magada, kartsin pimedust ja kolle. Kui sain endale hamstri, kolisin oma tuppa, siis oli rahulikum, kui teadsin, et üks väike tegelane on veel minuga samas toas," meenutas Carlos.

Lasteaias mängisid kõik legode ja autodega, aga Carlost huvitasid ainult pallid ja pillid ehk muusika. "Jalkatrenni läksin ka juba lasteaiapoisina. Lasteaias tegin juba bändi," ütles Carlos, kelle iidoliteks olid Robbie Williams ja Tanel Padar.

Carlose sõnul hakkas ta alles päris hiljuti tajuma, et tema vanemad on ka inimesed, kes elavad seda sama elu, lähevad mingitest raskustest läbi, neil on oma pagas, mida nad kaasas kannavad, et me kõik oleme tegelikult ühes paadis.

"See oli moment, kus ma tundsin, et olen nüüd suureks kasvanud, et ma ei ole enam laps. See oli siis, kui ma olin 19–20-aastane," meenutas Carlos. "Kui oled väike, on tunne, et su ema ja isa on kõikvõimsad, kaitsevad sind ja suudavad kõike teha."

Triin meenutas, et Carlose ohtlike hobide tõttu, näiteks parkuurimine rulade ja tõuksidega olid nad mingil ajal EMO-s lausa püsikunded.

Väikese poisina esines ja korraldas kodus kontserte

Carlose sõnul tuli tema suur huvi muusika vastu sellest, et nii tema isa kui ema on mõlemad väga musikaalsed ning väga hea muusikamaitsega. "Autoga sõites alati muusika mängis ja sealt tuli alati mingi maitsekas muusika. Stevie Wonder, Cheryl Crow, sellise mussiga kasvasin üles."

Väikese poisina lõikas ta paberist pillid välja, pani need kaisukatele kätte, telekast tuli muusika ja kutsus siis ema-isa oma bändi esinemist vaatama.

"Väikesena Carlos kodus kogu aeg esines ja korraldas kontserte. Nii kui keegi meile külla tuli, pidi ta Carlose tuppa kontserdile minema," muheles Triin.

Carlose sõnul olid nii muusika kui jalgpall võrdselt olulised, nii et vahepeal kaalus ta tõsiselt ka jalgpalluriks hakkamist. "Ma ei viitsinud pilli harjutada. Läksin muusikakooli tundi ilma harjutamata. Paaril korral tulin tunnist nuttes koju ja ütlesin papsile, et ma ei lähe muusikakooli enam, hakkan hoopis jalgpalluriks, aga ma käisin ikkagi muusikakooli lõpuni."

Lapsevanematel on lapse karjäärist oma ettekujutus

"Kindlasti on vanematel oma visioon, milline minu karjäär peaks olema, see on täiesti okei, aga vahel mõtlen, et kui mul on teine ettekujutus, kas ma sellega valmistan neile siis pettumuse, aga lõpuks vanemad ju tahavad, et laps teeks seda, mis tundub talle endale kõige õigem," ütles Carlos.

Triin meenutas, kui Ed Sheeran Instagramis Carlose lugu jagas, siis kümned tuhanded inimesed kommenteerisid seda ja leidsid, et see on ülihea. "Talent on olemas, nüüd on rasket tööd vaja teha," tähendas Triin.

"Ma teen muusikat kogu aeg, ma eriti midagi muud ei teegi. Kuulan nii palju erinevat muusikat, hoian end kursis ja mul on tekkinud päris hea kõrv, mis toimib ja mis ei toimi," sõnas Carlos.

"Mu vanemad on suutnud mulle luua nii mõnusa keskkonna üleskasvamiseks. Milline kodu mul on, et mul on sellised vennad ja õed, mu kodune atmosfäär on kõige lahedam," on Carlos oma vanematele väga tänulik.