"Tõesti mäletan, et lapsena ma kogu aeg joodeldasin," muheles räppar Säm, kodanikunimega Sam Schmidt.

"Lasteaias ütles muusikaõpetaja, et Sämist tuleb ilmselt ooperilaulja. Väiksena tal õhtuti uni peale ei tulnud ja ta muudkui laulis ja jauras seal voodis. Siis hüüdsin talle, et võta vaiksemaks, kell on juba pool üks. Lihtsalt üksi laulis," ütles Sämi ema Maren Kuris. 

Ema meenutas, et 15-16-aastaselt hakkas Säm maailmakuulsaid räppareid kuulama. "Siis ta hakkas ise jupikesi tegema, no need olid alguses ikka väga koledad, mis ta mulle ette laulis. Ma palusin, et ära rohkem tee. Sõnad olid koledad, need ei olnud isegi ropud, ma ütleks, et mingid joogilaulud," lisas Maren.

Autosõit oli ema ja poja kvaliteetaeg

Kui Säm Tallinna 32. keskkooli õppima läks, tegi ta projektitööks laulu. "Üks hetk muutusid ka sõnad küpsemaks. Minu jaoks on muusika teraapia. Ma ei pea psühholoogi juurde minema. Muusika ongi mingil määral minu psühholoog."

"Sämiga saab kõigest rääkida. Lapsepõlves olid meil pikad autosõidud Nõmmelt Õismäele lasteaeda ja õhtul sama teed tagasi ning ikka sai vesteldud ja räägitud. Teismeeas, kui tal oli mingi pahandus, sain ma sellest kohe aru. Autosõidud on olnud kvaliteetaeg, tal ei olnud võimalust kuskile ära ka põgeneda," muheles Maren.

Kasvas üles naiste keskel

Sämil on 12 aastat vanem poolõde, kellega ta on koos üles kasvanud ja kes on talle kogu elu olnud suureks eeskujuks. "Olen kasvanud üdinisti naiste keskel, ema, õde, vanaema," tõi Säm välja. "Empaatiavõime ja emotsionaalse poole olen ma saanud naiste käest."

"Töötame tütrega ühes ettevõttes, Kateriin on Euronicsis poejuhataja, mina olen raamatupidaja. Kateriinil on kaksikud tütred," ütles Maren.

Säm tõi välja, et temal alkoholiga halbu kogemusi pole olnud, aga mingil hetkel ta lihtsalt tundis, et alkohol ei maitse talle enam.

Marenil oma isaga kokkupuuteid praktiliselt ei olnud, sest isal olid alkoholiprobleemid. "Mäletan ainult öiseid prõmmimisi uksele ning ema ja isa vaidlust, sest ilmselt oli isa siis purjus," meenutas Maren.

Tütre-isa kontakti neil ei olnud ning see võib olla Mareni arvates üheks põhjuseks, miks ta ei ole osanud oma ellu õigeid mehi leida.

Arvutimängusõltuvus sundis kappe ja sahtleid läbi otsima

"Mul oli noorena arvutimängusõltuvus, ema tõstis siis häält ja nii kurjana ma ei olnud teda varem näinud," ütles Säm, meenutades, kuidas ta pärast kooli sageli kodus sahtleid ja kappe tuulas, sest ema oli arvutihiire ära peitnud või tööle kaasa võtnud.

Koolis õppimisega olid Sämil põhikooli ajal keerulised lood. "4.-5. klassis matemaatikaülesandeid tehes mul absoluutselt juhe ei jooksnud, ma ei saanud mitte midagi aru, emal ka kannatust ei olnud ja siis ma mäletan küll, kuidas ma nutsin," meenutas Säm.

Maren sõnas, et 1. - 7. klassini pidi Sämi igal õhtul õppimises kontrollima, muidu ta oleks olnud lohisev kolmeline.

"Meie pere ainus tingimus oli see, et kui sa oled midagi alustanud, pead selle ka lõpule viima," lisas Maren. "Olen seda püüdnud ka oma lastele sisendada. Sämile ei meeldinud klaveritunnis käimine."

"Mina ka ei salli poolikuid asju. See loob distsipliini, järgmine kord on sul suure tõenäosusega kergem, " kinnitas Säm, kes käis põhikooli lõpuni muusikakoolis, kuigi klaverit harjutada üldse ei viitsinud. "Nüüd olen ma väga tänulik, et muusikakooli läbisin, minu lapsed lähevad kindlasti muusikakooli."

Sai oma nime kuulsa golfimängija Sam Snead'i järgi

Kuigi Säm pool aastat klaverit ei harjutanud, võttis ta Mareni sõnul viimase kolme nädalaga ennast kokku, tegi asja selgeks ja säras oma mänguoskusega klaverikontsertidel üle teiste.

Nime pani Sämile isa. "Nimi tuli kuulsa golfimängija Sam Snead'i järgi, sest isa lootis, et temast tuleb Eesti esimene ja parim golfimängija, aga ei tulnud," meenutas Marin, lisades, et Sami isa oli Eesti üks esimesi golfimängijaid, kes rajas Jõelähtmes golfiklubi.

On olnud ka kiusaja rollis

Säm meenutas, et ta oli terve põhikooli aja ja ka gümnaasiumis see klassikloun, kes vajas kogu aeg tähelepanu, aga enamasti on ta teinud nalja siiski iseenda üle. "Seda perioodi on ka olnud, kus ma tunnen, et ma olen kiusaja rollis olnud mingil määral, aga õnneks see üks hetk lõppes ära, sain oma vitsad kätte. Pärast seda muutusin empaatilisemaks."

Tähelepanuvajadus on tal siiamaani, aga nüüd täidab seda rolli muusikamaailm. "Siit ma saan seda tähelepanu igalt poolt."

Isa puudumine muutis kurvaks

Täna saab Säm oma isaga võrdlemisi hästi läbi, aga 11-12-aastasena läksid teed isaga natukeseks ajaks lahku. "Isa on tegelikult mulle võrdlemisi palju andnud, mingid iseloomujooned, ta on ettevõtja ja talle meeldib esineda. Isa on ka suur muusikafänn, kuigi ta ühtegi pilli mängida ei oska. Ta on terve aeg meid toetanud, ta on tegelikult hea isa," on Säm isale tänulik.

Ilma isata elamise kogemuse läbi on ta selgusele jõudnud, milline inimene ja milline isa ta ise tahaks tulevikus olla. "Eluaegse viha pidamisel pole mõtet, aga isa puudumine tegi kurvaks."

"Omavaheline ausus peres on kõige tähtsam mu jaoks, me oleme emaga mõlemad üpriski positiivsed inimesed ja kui me kräunume, siis pigem lõbusal toonil," tõi Säm välja, mis on kõige olulisem, mille ta kodust kaasa on saanud.