Maapoiss Ove Musting: seatapp on mu jaoks millestki väga kallist loobumine
Läbi ja lõhki maapoiss Ove Musting rääkis saates "Hommik Anuga" oma uuest mängufilmist "Seatapp" ja tõi välja, et seatapp on tema jaoks metafoor, mis tähendab millestki kallist loobumist või ilmajäämist. Filmis taluperemees Antsu kehastav Egon Nuter tõdes, et ka tema on kasvanud paljuloomses peres.
Režissöör Ove Mustingu sõnul on 25. septembril kinodesse jõudev mängufilm "Seatapp" kaduvatest traditsioonidest ja hääbuvast maaelust.
"See on meie identiteet, millest me koosneme ja enamus eestlasi koosneb jupikesest suitsusaunast ja viilkatusega majast, mingisugustest raskustest ja mingisugusest rõõmust. Seatapp on minu jaoks metafoor, see on millestki kallist loobumine või ilmajäämine," ütles Musting, kes on seda lugu üle kümne aasta endas kandnud.
Mustingu sõnul on omajagu naisi, kes loobusid ainuüksi selle pealkirja pärast filmiga liitumast, olgugi et nad isegi ei teadnud, millest film räägib ja ka sõprade naisi, kes on öelnud, et sellise pealkirjaga filmi ei tule naised kinno vaatama.
"Ma olen ka paljuloomses peres kasvanud," muheles Nuter, kes kehastab filmis taluperemees Antsu ja keda pealkiri ära ei ehmatanud. "Olen ühte seatappu pealt ka näinud. Protseduur ise ei olnud meeldiv, sest polnud oskajat suskajat, aga produktid, mis pärast tulid, olid väga head, neerupirukad," meenutas Nuter.
"Meil on nii ilus maa, miks me ei võiks olla rahul sellega, mis meil on, miks me ei suhtle teineteisega, ei oska olla õnnelikud, see film ärgitab natuke selliseid laiemaid mõtteid mõtlema. See pole nii lihtne lugu midagi, et tapame sea ära," tõdes Nuter.

Musting on täiesti maapoiss. "Maatööd võtsid enamuse ajast. Mina ei läinud lauta kellelegi appi, see oligi mu töö, mis siis, et me olime alaealised. Mu vend elab siiamaani sellist elustiili," nentis Musting. "Ma ei saa eitada, kui palju see maaelu on mind rikastanud, see on identiteedi osa ja ma olen selle üle uhke."
"Mu isa on kasvanud isata üles, nad pidi koos venna ja õega puid tegema ja emal abiks käima, et üldse leib lauale saada. Isa on hiljem põdenud, et tal on ainult keskeriharidus. Ta on palju asju ise leiutanud, mul on suur respekt isa vastu," nentis Mustang.
"Julgen väita, et see on viimane film Eestis, kus näeb nii palju loomi, enam pole see võimalik. Meie filmisime enne veiste ja sigade katku. Nüüd on reeglid nii ranged. See on loomapidajate endi turvalisuse huvides," tõi Musting välja. "Meie filmil keelumärki juures pole, et seda ei tohi keegi vaadata, seda ütlen küll, et koos lastega vaadates nõuab film vanemlikku selgitust."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Hommik Anuga", saatejut Anu Välba







