Erki Pärnoja: kui oled milleski andekas, on kohustus sellega edasi tegeleda
Muusik Erki Pärnoja rääkis saates "Heli nälg", et nende kodus olid põnevad kitarrid tänu tema onule Indrek Raadikule ja esimese elektrikitarri ostis talle ema. Pärnoja tõdes, et kui oled milleski andekas, on kohustus sellega edasi minna.
"Kooli minnes elasime perega juba Pärnus, aga varajasest lapsepõlvest on ikkagi meeles Sindi mälestused. Sindis ei ela meie perest enam kedagi," ütles muusik Erki Pärnoja, kes sündis 1984. aastal 24. jaanuaril Sindis.
Oma lastele on Pärnoja näidanud seda hoovi Sindis, kus ta lapsena turnis ja mängis. "Ma ei olnud seal käinud 25 aastat. Sõitsime lihtsalt autoga sinna majade vahele. Kõik oli sama, paneelikate grupp ja õu seal vahel, see oli väga mõnus ja turvaline koht."
Pärnoja sõnul on tema elu kõige suurem mõjutaja ansambel The Beatles. "Minu vihikukaaned, päevikud, märkmikud olid täis kleebitud The Beatlesi väljaprinditud mustvalgeid pilte."
"Koolis olin tubli, aga ma ei pingutanud liialt. Avastasin enda jaoks kõik kunstidega seotud ained: muusika, kunstiõpetus, keeled ja need tulid mul väga lihtsalt välja ja ma ei pingutanud nende õppimisega üldse. Matemaatika mulle ka väga meeldib, aga kahjuks ei suudetud seda kooli ajal mulle huvitavaks teha. Meil oli vana kooli lähenemine, ikkagi piitsaga, ikka karm kool ja see oli minu jaoks pigem eemaletõukav ja tekitas stressi," nentis Pärnoja.
Pärnoja käis Pärnu 4. Keskkoolis ja läks mängima kooli puhkpilliorkestrisse. "Puhkpilliõpetaja õpetas mulle pilli, muusikateooriat ja klaverit ning hästi meeldivalt. Ma avastasin, et mulle tohutult meeldib muusikateooria. Mängisin väga palju metsasarve," sõnas Pärnoja.
"Ma olen täitsa tavaline eestlane ja eestlased on ikka kooris käinud. Mu ema ja vanaema olid koorilaulja, mulle väga meeldis," tõdes muusik.
"Elasin väiksena Sindis koos oma ema, vanaema ja onuga, kelleks on Indrek Raadik ansamblist Tuberkuloited. Kodus oli meil kogu aeg mingi kitarr. Kui mõnikord tehti Pärnu Vallikäärus kontsert ära, tulid bändimehed vahel meie juurde Sinti järeltähistama. Kitarrid nägid põnevad välja ühele väikesele poisile. Läksin neid näppima ja sain selle eest vastu näppe. Kui mängida ei oska, lähed pihta ja pill kukub. Ühe ema ostetud kitarri astusin isegi pooleks. Küll läks neid pillikeeli ja see on ikkagi väga tüütu, kui laps käib neid seal nokkimas," muheles Pärnoja, kes käis oma päris esimest elektrikitarri ostmas koos emaga.
Oma esimese raha teenis Pärnoja aga hoopis tuubaga. "Mängisin asendusliikmena Pärnu suupilliklubi Piccolo ühel kontserdil. Asendasin oma õpetaja Andrest ja teenisin 500 krooni," nentis Pärnoja.
Esimese bändi pani ta kokku koolis oma klassikaaslastest.
Kõige paremad soovitused, mis talle on antud, on nõuanne, et tuleb teha seda, mida ta tõesti südamest teha tahab. "Esialgu ei olnud seda väga kerge saavutada. Milline siis saab see minu muusika olla kõikidest nendest maailmas olemasolevatest võimalustest. Mida ma siis tahab, mille ma valin," tõi Pärnoja välja. "Kui sa oled milleski andekas, siis on sul kohustus sellega edasi minna."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Heli nälg", saatejuht Andres Oja









