SEB turbejuht Kätlin Kukk ütles, et isegi juhul, kui mingi hulk kõnekeskuseid kinni pannakse, kust petukõnesid tehakse, siis kurjategijatel on alati ka varuvariandid. "Sa võid võtta selle kõnekeskuse ära, realiseerida selle hunniku arvuteid, võib-olla ka mõned kõnede tegijad kinni võtta, aga neil on alati olemas plaan B, C ja D," selgitas ta ja mainis, et kuritegelik maailm muutub sarnaselt kõigele muule. "Me ei näe enam füüsilist kuritegevust samamoodi nagu nägime seda umbes 15 või enam aastat tagasi."

Erik Rüütel ütles, et me ei saa petukõnedest kunagi lahti. "Pettused on olnud inimkonna osa igavesti, mõtle piiblit või Vana-Roomat, kõik on täis altvedamisi ja manipulatsiooni," tõdes ta ja lisas, et petukõnede eest saab kaitsta sellega, et käia kaasas progressiivse maailma arenguga. "Kuritegelikkus on alati ajavaimuga kooskõlas, nad otsivad alati viisi, kuidas ära kasutada neid nõrkuseid, mis on selle ajastu põhised."

Rüütli sõnul toetuvad pettused kahele suurele erisusele. "Esimene asi on see, mida me nimetama küber- või telefonipettuseks, keegi võetakse telefonitsi konksu otsa, juba kolleegid helistavad talle, et mida sa teed, aga nad ei saa teda kätte, sest ta on konksu otsas selle petjaga koos , kes ei lase tal kõne katkestada, aga seal toimub alati autoriteet: on see politsei, arst, kool või ministeerium, aga pettur loob pildi, et ta on autoriteet," ütles ta ja mainis, et teine asi on kiirus. "Meil on kiire, peame kiiresti selle korda tegema, juba sind petetakse ja meie aitame selle korda teha, sa lähed nende narratiiviga kaasa."

Selles olukorras ongi väga raske midagi ette võtta. "Sisuliselt sa oled poolhullus, psühholoogid ütlevad selle kohta, et sa oled luulus, kus keegi paneb sulle oma maailmapildi kotina pähe, ta ütleb, et nüüd on nii ja peame tegelema, see on väga inimlik reaktsioon, et sellega kaasa minna," tõdes ta ja mainis, et üks võimalus oleks lihtsalt endas kasvatada kriitilist mõtlemist. "Kui tekib selline olukord, siis tuleb küsida endalt, kas päriselt see kriis eksisteerib, me natukene peame minema maailma suhtes kahtlustavamaks."

Kukk lisas, et rohkem võiks hakata mõtlema ka selle peale, kuidas enda muutuseid märgata. "Selles hetkes, kui need olukorrad tekivad, toimuvad ka meis muutused, me läheme rohkem ärevile," ütles ta ja tõdes, et tugevad emotsioonid tulevad kuskilt väljaspoolt ja siis on küsimus, kas ma lähen sellega kaasa või mitte.

"Ka kõigil end väga hästi ette valmistanud inimestel on kuskil nõrkus ja kui keegi sooviks seda väga pahatahtlikult ära kasutada, siis nad leiavad selle üles, kuni selleni välja, et neil on treenitud oma tehisintellekti pettur-mudelid, mis võtavad sinu sotsiaalmeediast info ja selle kohta profileeritakse valmis skript, kuidas sind vaikselt tõmmata mingisugustesse mõtetesse, kelle jaoks on see investeerime, kelle jaoks hasartmängurlus või armusuhted," nentis Rüütel.

"Kui ma vaatan seda tendentsi, kuhu see pettuste teema edasi läheb, siis ka lähedasi inimesi tasub uskuda siis, kui nad on reaalselt sinu ees, aga kui ta kirjutab mulle virtuaalselt, siis ma peaksin olema skeptiline, sest ma ei tea, kas see on tegelikult tema," rõhutas Kätlin Kukk. Erik Rüütel soovitas pead mitte liiva alla panna. "Me elame väga kiiresti muutuvas maailmas, sa pead kaasas käima, huvi tundma, teadma, kuulama ja mõtlema kaasa."