"Lapsepõlvemuusikast on meeles isa Heino Kaljuste lastekoorile seatud repertuaar. Samas oli isa muusikapedagoog, kes tegi niisugust väikest kataloogi, hakkasid tulema esimesed LP-d, neid esimesi plaadimängijaid ma mäletan," ütles 1953. aasta 28. augustil sündinud Tõnu Kaljuste.

Koolieelsel ajal elas Kaljuste hotell "Tallinn" vastas, mis toona polnud veel hotell, vaid saunamaja. "Elasime mu vanaema juures. Kui kooli läksin, kolisin Imanta tänavale, mis hiljem sai Lauteri tänavaks. Minu ema oli nooruses sportvõimleja, kes hakkas mind õige varakult tassima erinevatesse spordiringidesse. Balletist hakkasin pihta, siis tulid iluuisutamine, tennis, võrkpall, riburada käisin kõik trennid läbi. Isa suunas mind klaverit mängima, nii et sport ja muusika käisid mu lapsepõlves käsikäes," meenutas Kaljuste.

Kaljuste vanaisa Konstantin oli harrastusmuusik, kes läks Inglismaale ja tegi Bradfordis Eesti meeskoori. "Ta oli entusiastlik seltskonnahing. Ta ei olnud professionaalne muusik, ta oli sõjaväelane. Tema mängis mandoliini," nentis Kaljuste.

Esimestes klassides õppis Kaljuste Tallinna Reaalkoolis, siis läks Tallinna Muusikakeskkooli. "Mina läksin kooli õppima kohe dirigeerimist, aga õppisin ka klaverit edasi. See oli väga hea kool. Minu klassis oli alguses ainult 14 õpilast. Kui me lõpetasime, siis mõned läksid edasi õppima TPI-sse," meenutas Kaljuste.

Kaljuste vaimustus kooli ajal biitlite muusikast, aga ka Led Zeppelinist. "Need tekitasid erilist energiat," lisas Kaljuste. "Vanaisa saatis Inglismaalt ka oma lemmikalbumeid. Sealt algas Black Sabbathi tüüpi muusika meeldima."

Muusikakeskkoolis tegi Kaljuste koolibändi, kus ta mängis klaverit, mõnikord ka trumme. "Mäletan, et Linnar Priimäe kirjutas meie bändi jaoks ühele kuulsale Sabbathi loole eestikeelsed sõnad."

"Ma olin natuke irooniline meie kohaliku muusika vastu alguses. Nägin, kuivõrd viimistletud kõlapilt mujal on," tõdes Kaljuste. "Meil käis hästi palju see muusika varastamine. Meil oli selline riik, kes lubas varastada ja seetõttu kõik lood, mis olid mujal hitiks saanud, tehti siin ilma tasuta eestikeelseteks lugudeks. Kõlapildiga jõudis välismaistele lugudele toona kõige lähemale Jaak Joala Radariga," nentis Kaljuste.

Kaljuste klaveriõpetaja oli Veera Lensin, kelle eriliseks huviks olid heliredelid. "Tänu temale lippasid näpud klaveril väga hästi. Meil oli isegi heliredelite arvestus," meenutas Kaljuste.

4. klassis läks Kaljuste laulma oma isa loodud Ellerheina lastekoori. "Muusikakeskkoolis oli meil oma väike kammerkoor ja samal ajal tegi isa Ellerheina vanadest lauljatest väikse kammerkoori, mida ta juhatas viis aastat ja siis hakkasin mina seda koori juhatama," meenutas Kaljuste.

"Kui sel aastal saab Eesti Filharmoonia Kammerkoor 45. aastaseks, siis mina pean kümme aastat veel juurde liitma, nii et aega, mis selle žanriga on veedetud, on hästi palju."

Rock Hoteli salvestatud laulus "Aita mööda saata öö" oli Kaljuste koos Aarne Talvikuga Ivo Linna taustalauljad.

"See oli põnev, kui midagi ära keelati. Selle nimel tegutsemine toona käiski. Mõtle kui ilus on öelda, et mul keelati ära, järelikult tegelesid õige asjaga," muheles Kaljuste.

"Mäletan eredalt üht väikest kohtumist Draamateatri ees, kui me Rannapiga jalutasime ja vastu tuli Juhan Viiding. Rannap läks keevaliselt kohe Juhani juurde ja ütles, et miks sa ei ole käinud meie kontsertidel, meil on täissaalid, me oleme igal pool teinud ja ma pole sind ühelgi kontserdil näinud. Juhan vaatas talle otsa ja ütles rahulikult: ma ütleksin kõigepealt tere ja teiseks ma muidugi tänaksin heade laulutekstide eest," meenutas Kaljuste muhedat kohtumist.

Kaljuste käis Rannapiga mööda kunstinäituste avamisi. "Raul Meel ja Leonhard Lapin, nendeks puhkudeks oli Rannap alati midagi teinud ja me laulsime seal kooriga."

"Arvo Pärdi muusikaline helikeel ei ole ainult tintinnabuli, see hakkab multifilmi muusikast pihta kuni tema eriliste sümfooniateni välja. Tänu sellele, et ma seda kõike olen kogenud, korraldan ma septembri alguses Nargenfestivalil Pärdi päevi. Et kinnistada tema muusika tõlgendamise võimalusi ja kutsuda Tallinna häid interpreete, kes tema muusikast on vaimustatud. See on eriline õnn olnud temaga koostöös olla," meenutas Kaljuste.

Üheks tippesinemiseks oma elus peab Kaljuste kontserti Royal Albert Hall'is. "See kontsert jättis ikka väga erilise tunde sisse. Teed terve kontserdi a capella muusikat ja saal on praktiliselt välja müüdud. Hiirvaikselt kuulatakse Pärdist kuni Tormiseni tõeliselt hea kontaktiga. See jääb üheks tipuks," tõi Kaljuste välja.

"Kutselise muusiku elu on tihtipeale seotud ainult ühe asjaga ja see on pühendumus ja tohutu nauding sellest, mida sa teed. Sa saad sellest suure elamuse ja suudad seda ka teistele pakkuda," mõtiskles Kaljuste.

Saate lõpus kõlas Kaljuste poolt tehisaruga loodud pala. "Ma tegutsen ja elan Naissaarel. Olen mänginud Suno programmiga ja teinud väga erinevas stiilis muusikat AI-ga. Naissaarel elades olen väikeseid kingitusi teinud nii sünnipäevadeks kui ka muudeks tähtpäevadeks. Nii et Naissaare baaris, mis suvel töötab, on oma muusika, mis on unikaalne," selgitas Kaljuste.