"Valge tõrukõrvitsa võiks ristipidi lahti lõigata, sel kõrvitsal on imeilus läbilõige, nagu lilled. Kõrvitsatega on selles mõttes lihtne, et ideaalis peaks neid küpsetama, näiteks ahjus röstimine on minu lemmikviis," sõnas Nami-Nami perenaine Pille Petersoo.

"See on keegelkõrvits, mitte pudelkõrvits nagu sageli arvatakse. See on imemaitsev suppide jaoks. Kui lõikad selle kõrvitsa lahti, siis seemnesäsi on ainult alumises osas, ahjus küpsetamiseks väga hea," nentis Petersoo.

Laias laastus on meil harilik kõrvits, muskaatkõrvits ja suureviljaline kõrvits. "Igal kõrvitsal on maitseerinevus. Mõnel kõrvitsal on rohkem maitset kui meie harilikul kõrvitsal. Muskaatkõrvitsatel on rohkem omapärast maitset, nad on natuke magusama viljalihaga, tihti ka tihkemad."

Hokkaido kõrvits on Petersoo lemmik, sest see on täpselt sobiv tema viieliikmelise pere jaoks. "Ühe supi, ühe piruka või ühe koogi jaoks," sõnas Petersoo.

Spagetikõrvits on täiesti eraldi põnev sort. "Tavaline kõrvits, mille küpsetad ära ja selle viljaliha saab justkui ribadeks teha."

Petersoo on aastaid teinud kõrvitsaküpsiseid, kuhu sisse läheb kõrvits, pruun suhkur, või, kaneel, rosinad, küpsetuspulber ja jahu. "Muna sees ei ole."

Hokkaido kõrvitsaid ahjus röstides ei pea isegi koort ära lõikama.

Röstimiseks lõikab Petersoo kõrvitsa sobiva suurusega tükkideks, paneb peale soola-pipart ja küpsetab ahjus valmimiseni. "Kui soola ja pipart ei pane, siis saab kõrvitsast teha küpsiseid. Röstitud kõrvitsast saab teha pestot."

"Võtad ühe Hokkaido kõrvitsa, küpsetad ära, pool supi sisse, osa pestoks ja natuke küpsiste ja salati sisse", nentis Petersoo.

Kõrvitsapüreed saab panna ka sügavkülma.