Kui Graps praegu elus oleks, siis ta ilmselt musitseeriks, märkis Jan Graps. "See on täiesti kindel."

Ta märkis, et palju arvatakse ekslikult seda, et tema isa elu lõpufaas oli tume ja sünge.

"See oli vahepeal, mingi sagedus oli seal. Aga viimane faas tema elus, kui ta andis välja plaadi "Rajalt maas", siis see tegelikult tõi talle endale väga mõnusat positiivset energiat. Ta nägi, et mussi saab teha teisel moel, teise energiaga. Mõnusa ja lihtsa flow'ga. Samalaadset stiili ta teeks siiamaani."

Jan nõustus, et tema isa oli Nõukogude Liidus täiesti ainulaadne muusik.

"Heavy-muusika oli trend üle maailma. See heavy jõudis temani. Ta lihtsalt haaras trendist kinni ja hakkas kütma."

Jan käis ka ise isa kontsertidel. "Minu jaoks oli see ka väga erk aeg. See oli põhikooli lõpp ja tõesti see käre heavy-muusika oli noore areneva kuti jaoks hästi lahe vaadata," rääkis ta.

"Testosteroon möllas, samal ajal tulid "Terminaatori"-filmid, Axl Rose – ühesõnaga kogu Hollywoodi maailm segunes kohaliku skeenega, mida Gunnar esindas. Tema kontserdid olid ikka väga rajud ja metsikud ja seal sai kõvasti kaasa lauldud."

Kuigi Gunnar Graps mängis nii trummi kui ka laulis, oli talle südamelähedasem laulmine. "Ta oli sündinud looja, sündinud poeet. Aga trummid olid tema motoorikas sees. Ta pidi end välja elama, pidi rahmeldama. See oli talle oluline saada läbi muusika end füüsiliselt väljendada."

Rääkides sellest, et Gunnar Graps oli üks neid, kes Eesti vabariigi tulekuga hakkama ei saanud ja oma kohta enam ei leidnud, sõnas Jan Graps, et isa prožektor põles väga eredalt.

"Ta oli mitukümmend aastat kätel kantud mees ja sealt oli keeruline tulla iseenda manageerimise teed ja leida uut väljundit ja kohta." Graps siiski jätkas esinemist, kuid Jani sõnul oli see heitlik aeg.

"Ma nimetan seda Odüsseuse eksirännakuteks, kui ta proovis igasuguseid asju, üritas oma uut kohta leida. Ta tegi raadiotöid, pubitöid ja erinevaid asju. See oli kõige heitlikum ja keerulisem periood enne "Rajalt maas" plaati. Selle järel ta leidis selguse."

Jan märkis, et isa elu lõpuperiood ei olnud nii hull kui räägitakse.

"Oli süngeid hetki ja veidi mornimaid momente. Aga tema ülitundlikkus oli see, mis saatuslikuks sai, sest ta võttis ikkagi asju väga hinge ja kui see tunnustus ja oreool kadus tagant ära, siis süda sai nii kõva koormuse, et ei pidanud vastu. Muud ei olegi."

Gunnar Grapsi 70. sünniaastapäeva eel on reedel, 26. novembril ETV eetris kell 21.40 eetris Vahur Kersna portreesaade "Gunnar Graps. Trubaduur magistraalil".