Jaak Ahelik: Gunnar Grapsi iseloomustas kõige rohkem inimlikkus
"Hommik Anuga" stuudios meenutasid Gunnar Grapsi tema 75. sünniaastapäeva eel kolleegid Magnetic Bandist. Trummar Jaak Aheliku sõnul iseloomustas Grapsi eelkõige abivalmidus ja inimlikkus.
75. sünnipäeva tähistanuks Gunnar Graps järgmisel nädalal, 27. novembril. Magnetic Bandi bändikaaslane Jaanus Raudkats tõdes, et Graps püsib pidevalt meeles. Raudkats on Grapsi 75. sünniaastapäeva puhul võtnud korraldada ka kontserdi, kuhu tuleb kokku palju muusikuid, et Grapsi laulud ellu äratada. "Auvõlg," selgitab Raudkats kontserdi korraldamist.
Jaak Ahelik lisas, et raske on oletada, millega tegelenuks Graps täna, sest juba 1970. aastatel oli raske ennustada, mida ta järgmisel päeval teha võib. "Ta ju vajas liikumist. Kui võtta läbi aastate Gunnari muusikastiilid: alates Ornamendist ja Magnetic Bandist. Läks veel mingi aeg mööda ja Gunnar hakkas tegema hevimuusikat. Läks natukene aega mööda ja ta tuli tagasi bluusi juurde. On väga raske öelda. Ta oli kogu aeg liikumises," selgitas Ahelik.

Mati Valdaru lisas, et 2004. aastal surnud Graps kaotas taasiseseisvunud Eestis korraga publiku. "Esiteks kadus sellepärast, et lood nagu "Raudmees" jäid aastatesse 1980 kuni 1990. Kui räägime aastast 2000, siis muusikastiilid olid edasi läinud. Gunnar oli ise ka vahepeal ära olnud, tahtis Ameerikasse minna, et seal katsetada. Tuli tagasi ja avastas, et tal ei ole siin enam mitte midagi: ei bändi ega miskit," lisas Ahelik.
Raudkatsi sõnul olid 1990. aastad kõikidele rokkbändidele rasked. "Kes läks välismaale, need elasid välismaal selle asja üle. Peaaegu kõik bändid 1990. aastatel läksid laiali või olid varjusurmas. Graps lihtsalt ei tulnud tagasi. Üritas ju küll, aga sellest ei saanud asja," tõdes ta.
Aheliku sõnul oli Graps väga enese- ja sihikindel ning teda oli praktiliselt võimatu ümber veenda. "Üks tema iseloomulik ütlus oli: "Mind ei huvita!""
Raudkatsi sõnul oli Graps lahe tüüp, kes pani toa sisse astudes särama. "Ega seal muud ei olnudki," sõnas Raudkats ning ei nõustunud Grapsi elulooraamatus esitatud väidetega, justkui oleks ta olnud konfliktne inimene. "Ei tea, kellega ta seal kakles," muigas Raudkats.

"Graps nõudis endalt palju ja nõudis ka teistelt palju. Ta võis reageerida väga äkiliselt ja vallandada. Keda meist ei oleks vallandatud," lisas Ahelik. "Kui Gunnarile mingi asi tol hetkel ei sobinud või ei meeldinud... Paljud artistid usuvad publikut rohkem kui oma bändiliikmeid. Gunnar ei ole selles osas mingi erand."
Raudkatsi sõnul oli vallandamine lihtsalt poos. Ahelik möönis, et mingis mõttes olid vallandamisnaljad lõpuks juba anekdoodid. "Kui tema päris iseloomust rääkida, siis niivõrd kaasaaitavat, abistavat, vastutulelikku, lahket inimest on raske leida kui oli Gunnar," tõdes Ahelik. "Inimlikkus oli see, mis Gunnar Grapsi kõige rohkem iseloomustas. Ta oli inimene suure algustähega."
Elu lõpuots oli Grapsil keeruline. Aheliku sõnul ei julgenud ta lisaks kõigele muule isegi poes käia, sest inimesed võisid talle tänaval halvasti öelda. Kaks päeva enne oma surma andis Graps viimase kontserdi, kus käis kohal ka Ahelik ja kus publikus oli kaks inimest.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Hommik Anuga"









