"Lapsepõlvest on pärit mu muusikahuvi. Kodus rääkisid isa ja mu vanaema palju endistest aegadest ja kuidas siis ikka mängiti igal peol ehtsaid pille. Isa noorena mängis külakannelt, isaisa oli kõva laulumees, jutud kogu aeg ringlesid. Mingil ajal hakkasin ise ka selle vastu huvi tundma," meenutas pillimees Juhan Uppin, kes on esimene doktorikraadiga pärimusmuusik Eestis ja esimesena pälvinud Vabariigi pillimehe aunimetuse.

Muusikakoolis oli Uppini sõnul üks saatuslik hetk. "Kõikidelt väikestelt lastelt küsiti muusikakooli ettevalmistusklassis, mis pilli ta õppida soovib. Klass oli rahvast täis ja järjest öeldi, et viiulit ja flööti ja kitarri. Ma ei tea, kust ma selle võtsin, aga ma ütlesin kannelt. Tol ajal oli see veel väga vähe tuntud instrument. See oli ka saatus, et just aasta varem oli Vanalinna Hariduskolleegiumis alustanud kandleõpetaja Tuule Kann, kelle õpilaseks ma sain, nüüd oleme ka head kolleegid," sõnas Uppin.

Uppin sündis 28. novembril 1984. aastal Tallinnas. "Esimesed aastad möödusid Mustamäel. Kui neli aastat hiljem sündis mu õde, kolisime Tallinna kesklinna," nentis Uppin.

Pillimees tõi välja, et ta ei ole eriline sõnade kuulaja, kui muusikapala mängib. "Laulul võivad olla minuga täiesti haakumatud sõnad, mis võivad rääkida millest tahes, mina kuulan just meloodiaid, viise ja harmooniaid selle taga. Kui see mulle istub, pole sõnadel väga suurt vahet," tõi pillimees välja.

Uppini lemmikbändiks olid juba lapsena Kukerpillid ja Justament, hiljem ka Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Jäääär.

"Kromaatilist kannelt oli selleks ajaks juba aastakümneid muusikakoolides õpetatud, aga oli suur õnn, et mulle juhtus just rahvalik suund nina ette," sõnas Uppin.

Eestis väärtustatakse väga Teppo lõõtsa, mida Uppin mängib. "Teppo lõõtsa nimetame ju ka Eesti lõõtspilliks. August Teppo selle pilli ehitas. Originaalseid Teppo lõõtsasid arvatake alles olevat kuskil 30 pilli kanti. Arvatakse, et ta elu jooksul 150–200 pilli võis ta teha, päris paljud on läinud ka kaotsi, kas lagunenud või välismaale viidud. Teppo on üks meister paljude seas," nentis Uppin.

15–20 aastat on Uppinil olnud rõõm näha lõõtspilli ehitamise taassündi, mis vahepeal oli täiesti katkenud.

Keskkoolist saadud hoog viis Uppini Tartu Ülikooli geograafiat õppima. "Muusikat ma siis veel elukutseks otseselt ei soovinud, arvasin et see rikub midagi ära, pidurdab mu särtsu või tuhinat. Arvasin, et kindlasti peaks mingit päris ametit ka õppima. Ülikoolis mulle aga lähenemine ei sobinud, eks ma olin noor ka. Esimesel paaril aastal kõige muu loodusteadusliku kõrval oli geograafiale pühendatud üks aine. Paljud toredad ained, mida keskkoolis õppisin ja lootsin, et need saab nüüd selja taha jätta, hakkasid ülikoolis tasemelt kordades raskemini uuesti pihta. Ma ei tundnud, et ma päris õiges kohas olen," meenutas Uppin.

Samal ajal läks ta ka Viljandi kultuuriakadeemiasse kaugõppesse pärimusmuusikat õppima. "Toimus ehe läbipõlemine. Ma ei olnud nii tubli nagu mõned, kes suudavad korraga kaht eriala õppida," tõdes pillimees.

Uppin on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis majandust, mille ka lõpetas. "See oli põnev, aga täit sidet selle maailmaga ei tundnud. Tööle sattusin ülikooli kõrvalt Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi, mis tõi mind laulu- ja tantsupidude juures toimuva rahvamuusikapeo etteotsa enam kui kümneks aastaks," ütles Uppin ja tegi veel ühe kõrghariduse Eesti muusika- ja teatriakadeemias, õppides pärimusmuusikat ja temast sai Eesti esimene doktorikraadiga pärimusmuusik ehk esimene doktorikraadiga rahvapillimuusika uurija.