Toitumisnõustaja: päevast kiudainete ülempiiri pole
Organism vajab toimimiseks piisavalt kiudaineid, mida saab näiteks täisteratoodetest, kaunviljadest, pähklitest ja seemnetest, aga ka puu- ja köögiviljadest. Toitumisnõustaja Külli Holsting rääkis "Terevisioonis", et päevast piiri tarbitava kiudainekoguse puhul pole.
Kiudained saab kätte taimsest toidust. Kuna meestel on natuke pikem soolestik kui naistel, siis vajavad nemad ka veidi rohkem kiudaineid. "Naistel on 25 grammi kiudaineid päeva jooksul, meestel on 35. See on tegelikult miinimum, sellest üle on kõik ainult pluss," rääkis Holsting.
Kiudained mõjutavad inimese organismi talitlust väga mitmel viisil. "Vastavalt sellele, kas on vesilahustuv kiudaine või mitte, siis süües see meie kehas kas paisub või mitte. See hakkab mõjutama seda, kas meie veresuhkur tõuseb aeglaselt või kiiremini, kas sapphapped lähevad soolestikust välja, kas kolesterool langeb, kas meil käib kõht läbi," rääkis toitumisnõustaja.
Holsting jagas ka üht toitumisnippi, nimelt, kui lasta keedetud kartulil külmkapis ära jahtuda, siis osa tärklisest muutub resistentseks ehk inimene sealt enam kõiki kilokaloreid kätte ei saa. "Küll aga rõõmustavad meie kõhubakterid, kellele see tärklis väga meeldib," märkis ta. Jahude puhul tasub eelistada täisterajahu, kuna seal on kiudaineid rohkem. "Seal on need kliid ja teravilja kõvemad osad ka alles jäetud," sõnas Holsting.
Oluline on kombineerida nii teravilja kui ka köögivilja. "Nende kiudainesisaldus on pisut erinev. Teraviljas on rohkem vesilahustamatuid kiudaineid ja köögiviljades rohkem neid, mis vees lahustuvad. Kombinatsioon on alati kõige parem, bakteritele sobivad mõlemad. Üks mõjub rohkem veresuhkrule, teine soodustab bakterite kasvu meie soolestikus," selgitas Holsting.
Soolestiku bakteritel on aga omakorda oluline roll meie heaolu juures mängida. "Uuemad uuringud väidavad ka seda, et nad mõjutavad ka meie meeleolu, depressioonirisk on väiksem, kui meie soolestikus on kõik hästi ja seal elab palju häid baktereid. Kõik seedimisprobleemid ja toitainete omastamise probleemid ja ka meie immuunsus sõltub päris palju sellest. Eriti talvel, gripihooajal on hea meelde tuletada: rohkem taimset toitu, rohkem kiudaineterohket toitu – olete tervemad, peate paremini vastu," pani Holsting südamele.
Päevast piiri kiudainete osas toitumisnõustaja sõnul pole, kuid järsk koguste suurendamine võib kaasa tuua ebamugavustunde kõhus. "See piir on väga nihutatav, arvatakse, et meie kauged eellased sõid koguni 100 grammi kiudaineid päevas ja neil ei olnud kõiki neid halbu haigusi, mida me tänapäeval teame, kõik südameveresoonkonna haigused, diabeet. Kiudainete kasulikkus on juba väga ammu kindlaks tehtud."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Reimo Sildvee