Auli Andersalu-Targo: olla üksinda kellegi päästja on üliraske
Auli Andersalu-Targo meenutas saates "Käbi ei kuku..." abielu raskeimat perioodi, mil tal tuli olla oma abikaasa Mikk Targo ainus päästeingel ja tõmmata ta välja sügavast august. Isalt loomingulise ande pärinud tütar Margaret tegeleb Pariisis tänavatantsuga ning tõdes, et kogu lasteaia ja kooli aja kohtlesid kõik muusikaõpetajad teda kui printsessi ja erilist aaret.
"Ma ei ole kunagi Eestis end kodus tundnud. Mina inimesena tunnen, et ma ei sobitu siia. Kuna me tegelen tänavatantsuga, siis ühel hetkel tundsin, et ma olen siia kinni jäänud ja leidsin, et on aeg välismaale minna. Elu on mind Pariisi viinud," ütles Mikk Targo ja Auli Andersalu-Targo tütar Margaret.
"Ma olen nagu must lammas igas toas, sest ma mõtlen nii teistmoodi kui tavaline eestlane," lisas Margaret. "See tuleneb sellest, et me reisisime perega väga palju, kui ma olin väike ja nägime maailma."
"Mikuga me rääkisime väga palju sellest, kuidas tema ka siia ära ei mahu. Tema ideed, projektid, mõtte suurus olid liiga suured. See kogemus on mulle Miku juttudest tuttav," tõdes Auli Andersalu-Targo. "Margareti Eestist äraminek tundus mulle üliloogiline."
Auli on alates 2002. aastast muude tegemiste kõrval olnud koolipsühholoog.
"Meie olime isaga kaks kõige suuremat koleerikut, meil on vaja, et meil oleks õigus, et meie sõna peab paika, siis on väga hea, kui meil on kodus rahulik oma ala professionaal, kes oskab kõiki kokkupõrkeid rahulikult lahendada," muheles Margaret.
Missivõistlusele sattus sõbranna kutsel
Missivõistlustele jõudis Auli sõbranna kutsel. "Üks Laiuse tüdruk kutsuti Vooremaa missivõistlusele ja tema haaras mind ka kaasa. Kui sa saad tippu, kui sa saad parimaks, siis sa tegelikult oled üksi, keegi ei tule sinuga sinna kaasa, sind jäetakse üksi. Mäletan seda ebamugavuse ja hirmu tunnet, kui ma sain 1994. aasta kevadel Tartus Eesti Missi tiitli. Tundsin, et nüüd ma pean esindama, pean vastutama, olema keegi selle tiitliga. See ei olnud minu ambitsioon saada esimeseks, aga nii läks," meenutas Auli.
Missitiitliga tuli ka laiem tuntus ja tähelepanu. "Keegi kuskil on mind väga hoidnud, mulle on antud väga palju võimalusi, aga ju ma olen olnud neil hetkedel ka väljakutseteks valmis. Kooselu Aapoga, tema kaudu modelliagentuuri sattumine, sealt telesaatesse "Kuum hind" ja edasi juba suvetuuridele, siis Mikuga kohtumine," meenutas Auli.
Mikk Targoga hakkas Auli lähemalt suhtlema Miku korraldatud suvetuuril. "Mikk hakkas mind sealt koju sõidutama."
"Margareti saamine oli ikkagi selgelt planeeritud ja väga oodatud, kuigi emaks saamine ikkagi võttis veidi aega," meenutas Auli.
Päkapikk tõi sussi sisse Michael Jacksoni laulude sõnu
Margareti jaoks on teismeea kõige kohutavamad hetked seotud sellega, et kõik lauluõpetajad tahtsid teda kangesti laulma panna ja temaga laulukonkurssidel käia. "Isegi lasteaias olin ma muusikaõpetajate jaoks nagu mingil troonil, et nende juurde toodi Mikk Targo tütar, aare. Mulle kunagi üldse see ei meeldinud. Kõik muusikaõpetajad kuni gümnaasiumini välja kohtlesid mind nagu printsessi, kes on kuskilt muusikamaalt tulnud, et nüüd on neil võimalus oma tavalises koolielus teha midagi erilist mingi talendiga," muheles Margaret. "Need lapsepõlve mälestused on kõige tüütumad."
Muusika aga on küll Margareti elus väga suurt rolli mänginud. Kui teistele lastele tõi päkapikk sussi sisse kommi ja šokolaadi, siis tema tahtis päkapikult saada paberile prinditud Michael Jacksoni laulude sõnu. "Et ma saaksin kaasa laulda," lisas Margaret, kes oli tol ajal kaheksa-aastane.
"Tundelisust ja emotsionaalset sügavust olen ma väga palju Mikult saanud. Ma tunnen jube palju ja kunst on siis see minu viis, samamoodi nagu Mikul, et seda kõike väljendada, sest sõnadega on seda võimatu teha, kui sügavuti sa asju tunned võid näed," sõnas Margaret.
Auli tõdes, et nad Mikuga soovisid rohkem lapsi, aga läks nii, et järgmisi lapsi ei tulnud. "Mõnes mõttes läks meie suhe Mikuga harmoonilisemaks ja rahulikumaks, kui Margaret kodust välja kolis. Saime siis Mikuga rohkem paar olla."
Sügavast august väljaronimine võttis aega kaks aastat
Auli meenutas ka üht raskeimat ja keerulisimat perioodi nende elus, mis mõjus Mikule ülimalt rängalt. "Mikk oli meie tutvumise ajal juba Eesti Autorite Ühingu juhatuse esimees. See oli Miku jaoks väga ootamatu hetk, kui toimus ühingu üldkoosolek, kus kogu juhatus äkki välja vahetati, kui viisakalt öelda, ja kui otse öelda, siis visati üle parda. See oli üks segane, selgusetu ja selgituseta olukord, Miku selgroog sai siis murtud, see on selge. Hingeliselt ja peaaegu et ka füüsiliselt. Uue seltskonna poolt ei tulnud tänamist, et olete sellise superasja üles ehitanud, me rõõmuga võtame selle üle ja teeme sellest veel parema asja," meenutas Auli väga keerulise aja algust.
See muserdas Mikku väga ja sellest taastumine võttis aega kaks aastat. Auli oli kogu selle aja inimene, kes lõputult pidi kuulama kurtmist. "Seda valu oli ka minu jaoks liiga palju, mida ma pidin vastu võtma. Mingit lahendust oligi väga raske leida, ma olin kogu aeg tema kõrval, ükskõik, kui kehv oli seis, pärast seda telefon põhimõtteliselt vaikis, inimesed lihtsalt kadusid," ütles Auli, kes aitas Mikul sellest sügavast august välja ronida ning mille kohta Mikk on hiljem öelnud, et Auli päästis tema elu.
Auli meenutas, et Mikk on ka ise öelnud, et pärast seda sai ta aru, kes on temaga olnud tuttav või sõber ainult seepärast, et ta oli sellel positsioonil, kus ta ühingus oli.
"Need inimesed pärast ei tundnud tema vastu enam huvi ja ta jäi väga üksikuks. Ma võin öelda, et päästja olla ei ole kerge, see on väga raske koorem kanda, olla üksi kellegi päästja. Kui aus olla, siis ma ei oleks tahtnud olla üksi see päästeingel," tõdes Auli. "Ma survestasin küll, aga Mikul ei olnud jõudu küsida veel kuskilt mujalt ka abi. Need olid päris kindlasti meie elus kaks rasket aastat, siis tulid mõned ilusad aastad ja siis tema tervise allakäik viimased paar aastat veel omakorda."
On aeg välja astuda oma abikaasa varjust
"Kodust rasket energiat oli kindlasti tunda, ma olen hästi vastuvõtlik kõigele sellele, mis ei ole silmale nähtav, lihtsaid ja rõõmu pakkuvaid hetki oli kodus palju vähem, aga ma saan sellest sada protsenti aru, miks, sest kui inimesel on nii raske, siis sa ei saa sinna mitte midagi parata," tunnistas Margaret. "Sellest momendist mingiks ajaks me isaga suhtlesime igapäevaselt natuke vähem. Kui ei ole kahepoolset jagamismomenti, siis see suhe võib ühte või teistpidi liikuda."
Auli tõdes, et see oli tema elus esimest korda kellegi lahkumise juures nii lähedal olla. "Päriselt näha, mis toimub inimese keha, meelte ja kõige muuga, kui ta hakkab ära minema. Meil oli ettekujutus, et see aasta saab olema Miku viimane, aga kuidas see läheb, me ei teadnud. "
Auli jagas oma tundeid ja mõtiskles selle üle, et nüüd on tema ellu saabunud aeg tulla oma abikaasa varjust välja ja näidata, kes ta ise inimesena on, sest seni oli Miku tähetolm ka tema peale langenud. "Pean enda hääle veel selgemalt üles leidma ja kuuldavaks tegema," sõnas Auli.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Käbi ei kuku...", saatejuht Sten Teppan







