Eestluse hoidja Torontos Ellen Valter: kõige alus on kogukond
Toronto eestlaste kogukonna juht Ellen Valter rääkis Vikerraadios, et uue kultuurikeskuse ehitusele tõmbasid pidurit armsad pesukarud, kuid keskuse valmimiseks on vaja leida veel ka veidi üle kahe miljoni euro. Valteri sõnul on Toronto kesklinna kerkiva keskuse üks eesmärk ka Eesti julgeoleku tagamine.
"Eesti külastamine on alati soe tunne. Kui ma Torontos üles kasvasin, oli Eesti mu jaoks muinasjutumaa," ütles Torontos elav Ellen Valter.
Eestisse kolimise aeg ei ole tema jaoks veel küps erinevatel põhjustel. "Mu kodu on hetkel Torontos ja ma tunnen, et ma olen seal Eestile kasulikum. Saan Eestit ja eestlust väljapool paremini toetada," tõdes Valter.
Valteri sõnul sai eestluse jätkusuutlikkus Torontos alguse siis, kui loodi eestlaste ühispank. "See oli mingil ajal ainuke eestlaste poolt omatud pank maailmas. Kui inimesed usaldavad üksteisele oma raha, siis peab see usaldus olema päris täiuslik. See lõi aluse, et me tegutseme kõikides valdkondades kogukonniti. Kui 1950. aastatel kohalikku keelt rääkida ei osanud, siis oli koostegutsemine tegelikult ellujäämise küsimus. Ja see kogukondlik tegutsemine kestab siiani," nentis Valter, kes oli kümme aastat ühispanga nõukogu esinaine.
Valter veab eest ka uue Eesti kultuurikeskuse valmimist Torontos. "Meil on rahakogumise kampaania ja kõik saavad osaleda selles sajandiprojektis. Keskuse valmimiseks on puudu veel umbes kaheksa protsenti ehk neli miljonit Kanada dollarit ehk üle kahe miljoni euro. Praegu ajendas mind Eestisse tulema aga välisrühmade rahvatantsu täiendkoolitus 2028. aastal toimuvaks tantsupeoks," nentis Valter, kes on väliseesti rahvatantsukollektiivi Nou Pois Äläud eestvedaja.
Valteri sõnul avardas see koolitus eesti rahvatantsumaailma mitme kraadi võrra.
Uus kultuurikeskus ei saanud algselt kavandatud ajaks valmis ja süüdlasteks osutusid pesukarud. "Meil juhtus selline lugu, et kuue ja poole meetri kõrgused hiigelklaasid said Hispaanias juba kolm aastat tagasi valmis tehtud ja Toronto äärelinnas asuvasse lattu toimetatud. Kolme aasta jooksul oli aga meie lemmikloom pesukaru puidust kastid läbi närinud. Pesukarud olid seal pidu pidanud ja kuna nende väljaheited on väga happelised, tuli kõik klaasid ükshaaval üle vaadata ja see protsess võttis kolm kuud ja seetõttu jäimegi ajakavast maha," selgitas Valter.
Kultuurikeskus on avatud kõigile, mitte ainult eestlastele. "Korraldame seal suurejoonelisi kontserte ja kultuurisündmusi, aga kui vaja, üürime seda välja ka muudeks sündmustes, keskuse ruume saab rentida ka lühiajaliselt töötegemiseks, tunniks ajaks või kuuks ajaks. Keskusel on ka julgeoleku eesmärk. Kui Eesti suudab Põhja-Ameerika neljandasse kõige suuremasse linna, kõige magusamasse kohta ehitada sellise hoone, siis suudame kaasa rääkida ka Kanada küsimustes ja julgen loota, et võib-olla ka globaalsetes küsimustes," tõdes Valter. "See maja juba praegu täidab neid funktsioone."
Majas peaks Valteri sõnul olema avastamisrõõmu kõikidele, kes siia tahavad tulla.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, saatejuht Anu Välba







