"Pildistatud on hästi keerulises olukorras olevaid inimesi, aga seda on tehtud hästi suure südame ja empaatiatundega," ütles lavastaja Mari-Liis Lill, kes käis Juhan Kuusi dokfoto keskuses vaatamas Prantsuse fotomeistri Jean-Louis Courtinat' näitust "See puudutab meid kõiki".

"Ma pean tõesti ütlema, et ma ei ole ammu enam sellist elamust kunstinäitusel saanud. Ma seisin ühe foto ees ja teise foto ees ja pisarad voolavad. Selline tunne oli, et ma ei tahagi selle foto eest ära minna," nentis lavastaja. "See oli puhastav."

Lille sõnul on see tõesti nii, nagu näituse pealkirigi ütle, et see puudutab meid kõiki. "See, et mina pole kodutu, ei ela tänaval, et minu lapsed on terved, ei põe vähki, see on suur kingitus, aga see, et kusagil on need inimesed, ei tähenda seda, et mina asetsen neist väljaspool. Me elame kõik ühes maailmas. Mulle tundub, et autori kavatsus ja vist ka minu enda kavatsus dokumentalistina on alati see, et võtta need inimesed vastu, anda neile ruum, me ei peida neid ära, me lubame nad näituse saalidesse," tõdes Lill.

Courtinat' käis pildistamas ühe Prantsuse haigla vähihaigete laste osakonnas. "Ta kõigepealt elab nende inimestega koos, paar kuud ei tee üldse pilte. Vanematevahelised hetked on liiga isiklikud, neid ta ei pildista, piltidel on lapsed ja meditsiinitöötajad. Pärast mitut kuud kohapeal viibimist fotograaf tunneb, et inimesed tahavad kinkida talle selle pildi, ja siis ta teeb selle pildi," kirjeldas Lill.

Lille kogemus dokumentalistina on see, et haavatavate inimeste juurde minnes peab süda olema avatud ja ei tohi karta. "Kui sa ise ei karda ja kui su süda on avatud, siis nad võtavad su vastu See on minu kogemus, kui ma olen intervjueerinud äärealadel olevaid täiskasvanuid," tõi Lill välja.

Courtinat' pildid on vaatamata kõigele Lille sõnul siiski lootusrikkad.

"Ma tõesti olin üllatunud. Läksin näitust vaatama, aga ma ei olnud valmis selleks, mis minuga seal näitusesaalis juhtub," sõna Lill.

Kõikide piltide juures on ka seletused, mis avavad fotode tausta.