"Suhkur, mille nimetus on fruktoos. Glükoos on suhkur, fruktoos on suhkur ning lauasuhkur on sahharoos, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist," selgitas meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer Vikerraadio saates "Huvitaja". "See on päris ammune tarkus, et fruktoos on tore asi, aga seda väga palju süües tekivad probleemid."

Inimorganismi ainevahetus ei ole üles ehitatud nii, et võime iga päev väga palju fruktoosi süüa. "Meie ainevahetus on teatud piduri peale pannud, me ei tohi fruktoosi kestvalt, see tähendab iga päev väga palju süüa. Kui hakkame seda liiga palju sööma, siis on fruktoos üks rasvumise põhjus. Meie ainevahetus on küll tubli, aga liigse fruktoosi söömisel ei suuda ta pidurdada selle üleminekut rasvaks."

Kuna mesi on väga fruktoosirikas, siis ühes korralikus supilusikatäies mees ehk 21 grammis on umbes üheksa grammi fruktoosi. "Kaks supilusikatäit mett on juba 18 grammi fruktoosi ning kuna saame fruktoosi ka mujalt toidust, siis läheb see üle selle lävepaku, mis mõjub meie maksale soodsalt ehk hakkab probleeme tekitama," selgitas Zilmer. "Meel oma õiges koguses ei ole mingit probleemi. Täiskasvanutel on see üks supilusikatäis ning lastel üks teelusikatäis päevas."

Zilmer toob välja, et õunad, pirnid, rosinad ja datlid sisaldavad fruktoosi. "Kui keegi arvab, et õunu võiks süüa fruktoosi mõttes metsikult palju, siis ma toon võrdluse. Üks suur õun on umbes 200 grammi ning seal on umbes kuus grammi fruktoosi. Kui sööte iga päev neli suurt õuna, siis saame 24 grammi fruktoosi ning see on liig," nentis Zilmer.

"Kui sööte sada grammi rosinaid, siis saate sealt suure koguse fruktoosi, sest need on kuivatatud. Kui sööte viis-kuus kuivatatud datlit, saate väga suure koguse fruktoosi. Minu jutu mõte on, et kõik õunad, pirnid, rosinad, datlid on head, aga liiga palju väga magusaid puuvilju süües, tekitab liigne fruktoos probleeme. See tähendab, et mesi kuulub nende hulka, mille puhul on vaja teada, et tarbimisel on piirang," selgitas Zilmer.

Tinglikult on nii, et meie organism käitleb ära 20–30 grammi fruktoosi. "Kui sööd ühe supilusikatäie mett ning neli suurt õuna, siis juba sattumegi sinna. Nii, et väga headel tervislikel asjadel on ka teatud piirid ning fruktoosist tulenevast piirangust on viimase 10–15 aasta jooksul aru saadud. Ameerikas on teaduskirjanduses kirjutatud lausa fruktoosimürgitusest, sest meie ainevahetus ei saa kestvalt suure fruktoosi kogusega hakkama. Seepärast tasub õunte, pirnide, viinamarjade, rosinate ja teiste magusate puuviljade söömisel silmas pidada, et päevas ei tasu neid korraga väga palju järjest süüa," ütles Zilmer.