Mihkel Zilmer: liha ei ole asendatav, vaid kompleksne ja kasulik toiduaine
Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer rääkis saates "Huvitaja", et liha ei ole ainult valk, mida saame kergesti asendada, vaid kompleksne toiduaine, mida tasuks süüa üks-kaks korda nädalas. Zilmer tõdes, et kui võtta 26 põhitoitainet, siis munast saame korraga 16–17 ja lihast 6–8 elutähtsat toitainet.
"Liha kohta on liikvel igasuguseid manipulatsioone. Kõige suurem manipuleerimine on ütlemises, et liha on ju valk, mida me saame asendada. Liha ei ole lihtsalt valk, vaid kompleksne toiduaine," ütles meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.
Liha on loomset päritolu, hõlmates lihaseid, natuke rasvkudet, aga ka kõõluseid ja sidemeid, mis lähevad Zilmeri sõnul inimese organismis kõik asja ette. "Liha valk on täisväärtuslik, lisaks valgule on lihas veel rida aineid ning liha seedub küll aeglasemalt, aga hästi."
Maailmas süvenevad väga tõsised probleemid teatud vitamiinide ja mineraalainetega. "Pinnas on vaesem ja ka taimed, mida süüakse, on jäänud vaesemaks. Kriitilisemad on B12, seleen, tsink ja raud. Liha on ka selles vallas tegija," tõdes Zilmer.
Kui võtta toitained, mida peame toiduga saama, siis on nende loetelus 26 nimetust ja toitaine on seda kõrgema koefitsiendiga, mida rohkem ta annab sellest 26-st nimetusest meie organismile toimivas hulgas. "Ükski toiduaine ei anna meile kõike 26-t toimivas hulgas. Kõige rohkem annab meile muna, mis annab 16–17, liha annab 6–8 elutähtsat toitainet, seega on ka liha väga kõrges seltskonnas," tõi Zilmer välja.
Punast liha ei pea iga päev sööma, aga kaks-kolm korda nädalas oleks Zilmeri sõnul väga mõistlik 60-75-grammine tükk ära süüa, sest siis saab lihast kõige kasulikuma kätte.
Küll aga pole vaja väga palju ja väga sageli süüa kõrgelt töödeldud lihatooteid, kuna neis on väga palju soola ja lisaaineid ning liha osa neis toodetes on suhteliselt väike.
Tehisliha ei asenda päris liha mitte mingil juhul, sest päris liha on kompleksne toiduaine, mida sellisel kujul järgi teha ei ole võimalik.
Zilmer tõi välja, et kui tema oleks restoranis, telliks ta tükikese rohumaaveise liha. "Esiteks on see väga mõistliku jalajäljega, sealihal on veel väiksem jalajälg. Teiseks on see veis kasvanud väga heas kasvukeskkonnas," lisas Zilmer.
"Ka kanaliha ja kalkuniliha on tublid tegijad ning kõiki neid tasuks varieerida. Mõnikord süüa kana- ja kalkuniliha, siis veise ja sealiha," nentis Zilmer.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Priit Ennet