"Küsimus on selles, et naatriumi me peame teatud koguse saama. Evolutsioonis ei ole sellist võimalust, et inimorganism saaks ilma naatriumita hakkama," tõdes meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Naatrium on väga tähtis sel põhjusel, et kui organismis on seda piisavalt, on inimese seedimisprotsessid kõik korras ja toitainete imendumine on hea. "Lisaks on vedeliku tasakaal korras, närviimpulsside, lihaskontraktsiooni tegevus on korras ja loomulikult ka soolestikus oleva mikrobioomi süsteemne talitlus on korras. Naatriumil on väga palju tähtsaid ülesandeid," selgitas professor.

Küsimus on aga selles, et enamikus nendes tähtsates ülesannetes töötavad naatrium ja kaalium koos. "Probleem ongi selles, et kui soola saab liigselt, aga samal ajal kipub söömine olema selline, et me ei saa kaaliumi õiges koguses, siis see on pildil valesti."

Zilmeri sõnul on sool hirmsa löögi all ilmaasjata, kui tõsta kaaliumirikaste toitude osatähtsust oma menüüs.

Soola kritiseerimisega on tähelepanu alt välja jäänud, et peame teatud koguses naatriumi saama, samal ajal oluliselt sagedamini ja tihedamini tarvitama kaaliumirikkaid toiduaineid.

Täiskasvanud inimese päevane soolakogus võiks olla viis-kuus grammi. "Pluss see, mis tuleb toidust, kuhu pole soola lisatud, katab inimese naatriumivajaduse ilusti ära."

Kaaliumirikastest toiduainetest tõi Zilmer välja spinati, värske kartuli, peedi, porgandi, brüsseli kapsa, brokoli, kõrvitsa ja paljud seemned.

"Kui soolast toitu sai nüüd natuke rohkem söödud, oleks mõistlik kindlasti samal ajal kaaliumirikast toidukraami tarbida, siis jääb naatriumi ja kaaliumi vahekord organismis balanssi ja probleeme eriti ei ole," tõdes Zilmer.

Juhul kui inimesel on geneetiline soodumus kõrgvererõhktõve tekkeks, siis on liigne sool probleem. "Kui näiteks teie suguvõsas on väga palju kõrgvererõhutõbe, siis võib ilma igasuguste määramisteta öelda, et siin on all geneetiline risk ja siis tasub soola liigsusest hoiduda. Või kui teil on juba tekkinud hüpertensioon, arsti poolt diagnoositud, siis kindlasti tuleks tõmmata soola tarbimine väga oluliselt tagasi. Päris magedale toidule üle minna pole aga ka sügavat vajadust," selgitas professor.

Zilmer tõi välja, kuidas saaks garanteerida, et me saame naatriumi ja kaaliumi piisavas koguses. "Tuleks normaalselt süüa. Kui menüüs on 80–85 protsenti taimset kraami, 15–20 protsenti loomset kraami, siis see rahuldab ära nii naatriumi kui kaaliumi vajaduse. Tahaplaanile võiks jätta ülimalt töödeldud toiduained, kus on soola suhteliselt palju sees. Neid süüa pigem harva ja väikestes kogustes," nentis Zilmer.