Mihkel Zilmer: ainuüksi päevitamine ei taga piisavat D-vitamiini varu
Meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer rääkis saates "Huvitaja" vitamiini D3 kasulikkusest ja tõdes, et vitamiini manustamine on väga soovitatav. Küll aga on professori sõnul vale väita, et mida rohkem päikese käes päevitada, seda suuremad D-vitamiini varud organismis on.
"Vitamiin D3 aktiveerib antimikroobsete peptiidide teket. Need peptiidid hävitavad viiruseid ja baktereid otse. Lisaks aitab vitamiin D3 hoida hingamisteede epiteeli barjääri paksemana, et viirused ei saaks sinna tungida. Samuti mõjutab see vitamiin immuunrakkude diferentseerumist, surudes maha neid rakke, mis põletiku üles löövad," selgitas Zilmer.
Kui D3 kaudu tekivad antimikroobsed peptiidid, siis nad Zilmeri sõnul teatud määral suruvad alla ka viiruste paljunemist, mis puudutab näiteks gripiviirust ja covidit.
"Vitamiin D3 juurde manustamine on mõistlik, sest see, kuidas ta kaitseb meid viiruste ja mikroobide eest ja teeb ka muud, näiteks soodustab kaltsiumi luudesse minekut, on kõik tõestatud."
"D3 vitamiini tavaannus on 2000 ühikut, alates septembrist kuni märtsini. Minu soovitus on vitamiini võtta ka suvekuudel. Kas just iga päev, aga kindlasti 1000 ühikut," tõdes Zilmer.
"Viiruste perioodil ja neil, kel on testiga tuvastatud covid, soovitan kaheks-kolmeks nädalaks tõsta annuse 4000 ühiku peale. Suuremaks pole vaja. Suuremad ühikud tulid mingil ajal sellest, et räägiti nagu vitamiin D2 oleks samasugune tubli tegija kui D3. Aga ei ole, vitamiini D2 pole vaja üldse enam kasutada," ütles Zilmer.
Mis puutub päikesesse, siis inimestel on mulje, et kui ma kõvasti päevitan, tekib väga palju D3 eelvormi, see on alles eelvorm, täpsustas professor, aga küsimus on selles, et esimestel suure kiirgusega päevituse tundidel tõepoolest tekib teatud kogus vitamiin D3 eelvormi, aga kui olla juba seitse tundi päikese käes, siis pikem aeg tähendab, et kiirgus hakkab seda vormi juba lõhkuma. "Ei ole nii, et praed päikese käes hommikust õhtuni ja siis on sul tohutud tagavarad. Loodus on selles mõttes ratsionaalne. Päikese liigsusega ei saavuta me pidevat tõusu."
2000 ühikust vähemaks võtta ei soovita Zilmer ka juhul, kui talvel päikese käes suusatada. "Talvel on päikese kiirgus meie geograafilistel pikkustel nõrgavõitu. Kasu on temast kindlasti, aga ta ei tekita seda olukorda, et kui ma päikese käes suusatan, siis on mul piisavalt D3 lõppvormi," nentis Zilmer.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", saatejuht Priit Ennet







