Sandra Vill esines nädala esimeses pooles kultuurikompassil, kuhu olid oodatud kultuuritöötajad ja kultuurikorraldajad rääkima kultuurist üldiselt, aga ka suunata tähelepanu enda hoidmisele.

"Räägiti unest, vaimsest tervisest ja siis me rääkisime ka kuulmisest, sest tegelikult on kuulmine kultuuritöötajatele väga-väga tähtis. Kokkupuude müraga on sealjuures päris suur ja ei teatagi, et see kokkupuude nii suur on. Tekib küsimus, kuidas kuulmist hoida," selgitas Vill.

"Üldiselt on ka inimestele tänapäeval kokkupuude müraga suurem: linnastumine, pidev klappide kandmine. Aga üritused, kus just kultuuritöötajad käivad ei ole tavaliselt kõige vaiksemad. Tahetakse olla siin ja seal, tegeleda kõikide asjadega korraga. Aga meil ei ole kõrvalaugusid nii nagu meil on silmalaud. Meie kuulmine võtab kõike ja esimesena võtab kuulmine kõige valjemat heli. See hakkab mõjuma."

Vill tõdes, et vanemaks saades toimub kuulmisel ka loomulik kadu. "Mida kõrgemaks sagedused lähevad, seda vähem just vanemad inimesed seda kuulevad," ütles Vill.

Samas tõdes Vill, et viimasel ajal on olnud märgata ka noorte kuulmise halvenemist. "Natukene hakkab see tagasi pöörduma, sest noored on teadlikumad. Kui me tegime viimase paari aasta jooksul uuringu üheksandate klasside seas, siis 70 protsenti neist ütles, et kontserdid on liiga valjud. Ka nooremate jaoks."

Vill toonitas, et kõrvatropid peaksid kindlasti kontserdil kaasas olema. "Kui on vabaõhu kontsert ja piisavalt kaugel olla, siis ei ole suurt probleemi. Aga kindlasti läheb siseruumides detsibell üle 100 või üle 120, mille sees võib ainult paar sekundit olla enne, kui tekib kahjustus. Paar aastat tagasi oli Rammsteini kontsert peale mida inimesed kirjutasid, kui mõnusalt neil kõrvad vilisevad. See on märk, et juba tekkis kuulmiskahjustus ja see ei pruugi taastuda. Mõnel väga veab ja kuulmine taastub, aga teistele jääb kahju."

"Aga mürast tingitud kuulmislangus on ainukene kuulmislangus, mida me saame pea täielikult ennetada," toonitas ta.