Tänapäeval seatakse oma elu trende paljuski selle järgi, mis toimub sotsiaalmeedias ja mis puutub toitu, eriti just noorte seas. "Uuringud on näidanud, et üle 80 protsendi nendest on maitsenud toitu puhtalt sellepärast, et ta nägi seda sotsiaalmeedias. Sotsiaalmeedial on seega tänapäeval paratamatult väga suur mõju sellele, mida me söögiks valime," rääkis Kuldjärv.

Üks toidutrend on praegu n-ö funktsionaalsed seened, nende seas lõvilakk, mis on ka aktiivselt uurimise all. Lõvilakka kasvatatakse näiteks ka Eestis. "Ta on väga maitsev seen, aga uuritakse, mis on tema funktsionaalne mõju inimesele, kui ta seda tarbib. Oleme ise katsetanud inimeste peal ja tuleb tunnistada, et mõju on väga erinev, see on väga inimesest sõltuv," rääkis Kuldjärv.

Nii võiski üks osaleja vastata, et talle oli seenel mingi mõju, aga teine jälle mingit efekti ei täheldanud. "Siis tulebki leppida sellega, et inimestel on organism väga erinev," rääkis Kuldjärv ja lisas, et praegune toiduaineteadus ongi liikumas just personaaltoitumise valda.

Uute toiduainete uurimine võib aega võtta aastaid. "Uueks toiduks kutsutakse selliseid tooteid, mida ei ole enne 1997. aastat lubatud Euroopa Liidus tarbida. Varem olid näiteks tšiiaseemned, mida loeti uue toidu alla ja tarbida ei tohtinud, mõned aastad tagasi said tšiiaseemned ametliku tarbimisloa," rääkis Kuldjärv ja märkis, et ühelt poolt on see hea, et Euroopa Liidus toiduainetööstus nii tugevalt reguleeritud on, teisalt jälle halb. "Ühtpidi on hea, tunneme end turvaliselt, meile ei anta toiduks seda, millel võib olla negatiivne mõju. Siis on hea, et uuringud on pikad ja aeganõudvad. Halb on see, et jääme natuke maha, me ei saa toota neid häid asju," rääkis ta.

Kuldjärv tõi näiteks, et Aasias on juba müügil ühe Soome ettevõtte valk, mis on toodetud CO2-st. "Bakterid seovad õhust CO2-te ja toodavad valku. Aasias müüakse seda juba jäätise sees. Aga Euroopas ei tohi, praegu on ta veel uuem toit," nentis toiduteadlane, et innovaatilistest toitudest jäävad eurooplased seetõttu pigem ilma. "Loomulikult on kõige tähtsam toiduohutus, et oleme ikka veendunud, et see on tarbijale ohutu," sõnas Kuldjärv.