Lõhnateadlane: lõhnamälu treenimine aitab ära hoida ajuhaigusi
Lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene rääkis Vikerraadios, et kuigi inimeste lõhnataju on aastakümnete jooksul taandarenenud, püütakse meid lõhnade abil aina rohkem mõjutada. Vene sõnul on lõhnamälu treenimine ka aju treenimise seisukohast oluline, sest aitab ära hoida ajuhaigusi nagu dementsus või Alzheimer.
"Lõhnadega püütakse meid mõjutada. Enne kui lõhnaturunduse teadus taha tuli, alustati sellega, et kohvikud suunasid oma ventilatsiooni bussipeatuse poole ehk kuhugi, kus on inimesed, et meelitada inimesi värske saiakese või friikartulite praadimise lõhnaga kohvikusse," selgitas lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene, lisades, et lõhn on esimene assotsiatsioon sellega, et mul on kõht tühi.
Nüüd kasutatakse lõhna aga täiesti teadlikult. "Tallinna lennujaama kohvikutesse on saiakeste lõhn täiesti teadlikult pandud. Hiltoni hotelli lobby baaris on alati kindel lõhn, ükskõik millisesse Hiltoni hotelli maailmas lähed. Seda nimetatakse lõhnabrändinguks, et sa seod mingi lõhna oma brändiga," ütles Vene.
Teadlane toob välja ühes raamatupoes tehtud katse, kus õhku difuseeriti šokolaadilõhna, et vaadata, kas inimesed ostavad rohkem raamatuid ja kui, siis milliseid. "Uuringus leiti, et inimesed ostsid viis korda rohkem tõenäoliselt neid raamatuid, mis olid seotud kokanduse või romantikaga, millega šokolaad siis assotsieerus," selgitas Vene, lisades, et seda peab tegema väga peenelt, et inimesi tugeva lõhnaga mitte eemale peletada.
Aja jooksul on Vene sõnul inimese lõhnataju pigem taandarenenud. "Ahvid, kellest me arenesime, on palju tugevama lõhnatajuga. Iga inimene tunneb lõhna erinevalt."
Lõhnateadlase missioon on Vene sõnul teada saada, millistest molekulidest toidulõhn koosneb ja kuidas seda tehnoloogiliselt muuta.
Vene tõi näite, kuidas käib laboris maasikalõhna loomine. "Esimeses etapis vaadatakse, millistest lõhnamolekulidest maasikalõhn koosneb. Maasikalõhnas on ligi kümme molekuli õiges kombinatsioonis koos. Maasikalõhna tehakse neljast molekulist ja ükski neist ei ole maasikas. Seal on karamellilõhn ja murune lõhn ning kui sa paned need õiges kontsentratsioonis kokku, saadki maasikalõhna. Teises etapis hakatakse neid siis sünteesima ja saadakse enam-vähem maasikalõhn," selgitas Vene.
Lõhnamolekule on võimalik ka toidust ekstraheerida ja kasutada siis näiteks toidu valmistamisel. "Kolmas variant on lõhn ensüümidega toota," täpsustas Vene.
Vene meenutas üht väga meeldivat restoranikogemust, kus pakuti salatit, mis toodi kinnises klaaskausis, kust oli näha, et kausis oli suits, aga lõhna ei olnud tunda. "Kui kauss avati, tuli värskelt põletatud puidu lõhn, mis oli väga meeldiv. Nad olid tekitanud köögis suitsupõlengu, juhtisid selle salatikaussi ja panid siis hermeetiliselt kinni."
Teine meeldiv kogemus pärines Venel viiedimensionaalselt õhtusöögilt, kus pakutakse toite ja antakse lõhnu ka difusiooni teel. "Sõid kukeseenesalatit ja siis tundsid männimetsa lõhna," lisas teadlane.
Vene tõi välja, et inimestele meeldib vanilje lõhn, samuti liha praadimise ja saiakeste küpsetamise lõhn.
"Lõhnamälu tekib meil samasse ajupiirkonda, kus on emotsioonid ning lõhnaturundus seda üritabki ära kasutada," selgitas Vene, miks on nii, et mõnda lõhna tundes suudame ennast viia paarikümne aasta tagusesse aega ning miks mõni lõhn seostub meile positiivsete, aga mõni teine lõhn hoopis negatiivsete emotsioonidega.
"Lõhnamälu treenimine on ka aju treenimise seisukohast väga hea. On uuringuid, mis ütlevad, et kes treenivad oma lõhnamälu, nende seas ei ole ajuhaigusi nagu dementsus või Alzheimer."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan