"WHO ja ka Euroopa Liit vaatavad juba selles suunas, et toitu ei peaks vaatama enam ainult kui makromolekulide hulka, kus on süsivesikud, valgud, rasvad, mida on siiani tehtud, vaid vaatama peab ka protsessi, kuidas on toit kokku pandud. Mida on sinna lisatud toitaineid andvatele molekulidele lisaks ja mida meil ei ole tegelikult toitu üldse vaja panna," ütles Tallinna Tehnikaülikooli toiduteadlane Kristel Vene.

Ultra- ehk ületöödeldud toitudel on hästi pikk säilivusaeg, sinna on lisatud hästi palju erinevaid e-aineid, mis aitavad säilivust tagada. "Lisaks on nad väga kõrge soola-, suhkru- ja rasvasisaldusega, mis tekitavad mõnusat maitset ning panustavad nii-öelda toidusõltuvuse tekkimisse," lisas Vene.

Ultratöödeldud toit on tehtud toidutööstuse kõrvaljääkidest

Ületöödeldud toidud on ka odavamad kui tavatoidud. "Ultratoodetud toitude puhul kasutatakse enamasti toidutööstuse kõrvaljääke. Viiner on hea näide ultratöödeldud toidust, mis on lihatööstuse jääk, kalapulgad, surimi, mis sisaldab põhimõtteliselt maitsestatud kalajahu," tõi Vene välja.

Briti teadlane Tim Spector on kirjutanud, et ultratöödeldud toidud on põhimõtteliselt tööstuslikult toodetud ja söödavaks tehtud ollused (inglise keeles substances). "Eesti keeles pole sellele sõnale head vastet," lisas Vene. "See on kaugel sellest, mis on naturaalne ja nii-öelda päris toit. Miks on liha kallis ja viiner odav. Põhjus on selge, sest viineris on liha väga vähe."

1980. –1990. aastatel saadi aru, et toit ei koosne ainult makromolekulidest ehk suhkrust, rasvast ja vitamiinidest, vaid on ka palju muid aspekte. "Lisaks mõju mikrobioomile, mida on alles viimasel aastakümnel hakatud süvitsi uurima. Kui mikrobioom ei ole terve, on sel väga tugev mõju meie tervisele. "Oleme hakanud rohkem aru saama toidu mõjust, aga see on alles algus," ütles toiduteadlane.

Kõikidel e-ainetel on mingi tehnoloogiline funktsioon. "Pikendada säilivust, anda paremat värvi, lõhna ja maitset. Osad ained tehakse laboris ja neid nimetatakse sünteetilisteks, aga väga paljud on ka naturaalsed," kirjeldas Vene.

Erinevate ainete koosmõju inimese organismile on hakatud uurima alles viimastel aastatel

Palmiõli on üks odavamaid õlisid ja õli saab toota kiiresti. "Palmiõli annab väga hea tekstuuri ja seda pannakse nii hambapasta, kosmeetikatoodete kui ka toitude sisse.

Vene tõi välja, et toidu ohutust kontrollitakse ükshaaval. "Hiirtele antakse palmiõli ja vaadatakse, et kui midagi ei juhtu, siis sealt tulebki see ohutus. Erinevate ainete koosmõju on hakatud uurima alles viimasel ajal."

Ületöödeldud toitude mure on Vene sõnul selles, et võetakse odav tooraine, näiteks kartulitärklis või kartulijahu, millest tehakse kartulikrõpsud ja maitsestatakse nii, et need oleks vastupandamatud.

Sügavkülmutamine on kõige tervislikum toidusäilitusviis

Sügavkülmutamine on kõige mõistlikum ja tervislikum toitude säilitamise viis, kui me ei taha lisada säilitusaineid. "Aga näiteks külmutatud pitsa võib olla e-aineid täis. Alati tuleb vaadata toote pakendil olevate koostisainete nimekirja," lisas Vene.

Kuna ultratöödeldud toit sisaldab väga vähe kiudaineid, on tänapäeval ka palju immuunprobleeme, seedeprobleeme, ülekaalulisust ja ka vähki, sest tarbime ebapiisavalt kiudaineid.

"Kiudained meie toidus on vajalikud mikrobioomi jaoks. Me kanname endaga kaasas miljardeid baktereid, kes aitavad meil elus püsida, toodavad meile olulisi vitamiine, mida me toidust kätte ei saa ja hoiavad meie soolestiku terve," kirjeldas Vene kiudainete olulisust.

"Kui me anname bakteritele valesid asju süüa, sööme näiteks liiga palju liha, siis soolestiku keskkond muutub liigivaesemaks ja vohama hakkavad need bakterid, kellele meeldib valku süüa ning kes hakkavad tootma meile kahjulikke aineid, mis põhjustavad peavalu ja mürgistust. Kui me pikaajaliselt niimoodi sööme, siis see põhjustab ketoosi, soolestikus tekivad valed ühendid," tõi Vene välja.

Ülekaalulised tihtilugu ei söö liiga palju, vaid valesid asju

Vene sõnul esineb tänapäeval väga palju alatoitumist. "Paljud arvavad, et ülekaaluline inimene on liiga palju söönud, aga see ei pruugi üldse nii olla, tema rakud on tegelikult toitainenäljas. Ta saab tõenäoliselt palju süsivesikuid ning tema mikrobioom on tõenäoliselt väga halvas seisus. Nad ei söö üle, vaid söövad valesid asju ja selles ongi ultratöödeldud toitude probleem, et need on toitaine- ehk kaloririkkad, aga vaesed mikrotoitainete poolest."

"Oleme nüüd aru saanud sellest, et peame hakkama tootma tervislikke toite. Lõhna- ja maitseteadust appi võttes saame hakata tegema tervislikke toite maitsvamaks ja nii, et maitse ja mugavus ei kannataks," lisas Vene. "Üks viis on fermentatsiooni uuesti kasutusele võtmine."

Kui tahta oma toitumist kohe tervislikumaks saada, tuleks üks kord päevas süüa hapendatud toitu

Fermentatsiooni puhul peab vaatama, et see oleks pastöriseerimata ehk kuumtöötlemata. "Kui te muudate üht asja oma toitumises, millel on väga-väga positiivne mõju teie tervisele, siis sööge üks kord päevas midagi fermenteeritut. Midagi, millel oleks bakterid sees. Jogurt, hapukapsas, kimchi," ütles Vene. "Kui te olete oma mikrobioomi korda saanud, pole midagi hullu, kui te vahepeal ka ultratöödeldud toitu sööte."

Eri riikide kogemuse põhjal on aru saadud ka sellest, et me ei saa lükata kogu vastutust ainult tarbija kaela. "Tänaseks on kuus riiki võtnud vastu rämpstoidu seaduse, kus kas pakenditel on kirjas nagu tubakal, et see toit kahjustab su tervist või on rämpstoidul kõrgemad maksud," tõi Vene välja.

Vene tõdes, et ka selle peale ei maksa enam loota, et restoranid ja catering-firmad pakuvad ainult värsket ja puhast toitu.

Ta tõi näiteks, et catering'id kasutavad selleks, et kartulisalatikorvikesed laual seistes läbi ei vettiks paksendajat, mis hoiab salatis vett kinni, aga mis sisaldab maltodekstriini, modifitseeritud kartulitärklist ja guarkummit. "Kodus kartulisalatit tehes sa seda ei lisa ja väike vedelik salatikausis on täiesti normaalne," lisas toiduteadlane.

Vene sõnul tegeleb tema praegu projektiga, kus püütakse vähendada toitude soola-, suhkru- ja rasvasisaldust, ilma et toidu maitse muutuks.

"Ma näen, et lihtsalt niisama rääkida, et sööge tervislikult, ei tööta, me peame tegema maitsvaid ja tervislikke toite, mis oleksid inimesele mugavad," tõi Vene välja.