Prantsusmaal avati Tiit Marani nimeline naaritsa paljunduskeskus
Tiit Maran rääkis "Ringvaates", et käis Lõuna-Prantsusmaal Calviaci loomaaias omanimelist naaritsa paljunduskeskust avamas ja tõdes, et tavaliselt juhtuvad sellised asjad pärast inimese surma. Marani sõnul on Calviaci loomaaed kogukonna loomaaed, mis põhiliselt tegeleb loodushoiuga.
"Tavaliselt juhtuvad sellised asjad postuumselt, pärast surma, mitte elusa inimesega," muheles riigikogu liige Tiit Maran, kelle nime kannab nüüd Lõuna-Prantsusmaal Calviaci linna loomaaias asuv naaritsakeskus.
"Calviaci loomaaia direktor ühel hetkel ütles mulle, et nad saavad uue paljunduskeskuse ja nad tahaksid kangesti, et ma tuleksin sinna avamisele. Lisas siis, et selle asja juures on veel see konks, et sellel keskusel on sinu nimi ja teeme nüüd nii, et sa ei võta mult seda võimalust ära. Ma ei saanud kuidagi ka ei öelda ja oligi selline veider asi, et eelmisel nädalal pidasin kõnet iseenda nimelises naaritsa paljunduskeskuses," nentis Maran.
Kunagi Tallinna loomaaias naaritsate paljundamiskeskus alustas. "Esimesed keskused väljaspool Tallinna tekkisid Hispaanias, kus on umbes sajale loomale kolm keskust. Prantsusmaal on kaks keskust, et saaks geneetilist fondi säilitada ja loomi ka loodusesse lasta, sest paraku igal pool Euroopa naaritsa seis on halb. Prantsusmaal võib-olla sadakond looma on looduses, Hispaanias umbes 200 ja Hiiumaal on sügiseks võib-olla sada looma praegu," tõdes Maran.
Euroopa naarits hävis loodusest väga invasiivse ameerika naaritsa ehk mingi pärast. "Euroopa naaritsal on ökosüsteemis oma roll," lisas Maran.
Minki tõrjutakse loodusest pideva püüdmisega.
"Mink on suurem, võimsam, agressiivsem, kasutab oma elupaiku paremini ja tema paljunemispotentsiaal on märkimisväärselt suurem. Öeldakse, et mink on kümne kõige invasiivsema liigi hulgas Euroopa võõrliikidest," selgitas Maran.
Mink sattus Eestisse sel moel, et kunagi taheti väga minginahkseid kasukaid saada. "Tehti farme ja nendest farmidest pääses ta loodusesse. Praegu need farmid on osaliselt tänu Covidile kinni pandud, riski enam ei ole, aga looduses on loom olemas," nentis Maran.
Calviaci loomaaed on Marani sõnul kogukonna loomaaed. "Direktor ise oli Gerald Durrelli õpilane ja tahtis teha samasugust ägedat loomaaeda, mis põhiliselt tegeleb loodushoiuga. Sai sellega hakkama ja see on kogukonnale niivõrd tähtis, et kogukond toetab ja aitab seal asju teha," sõnas Maran.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", saatejuht Marko Reikop







