"Ma olen professionaalne toiduassessor ehk inimene, kes professionaalselt hindab toitu ja selles olevaid erinevaid maitse- ja lõhnamolekule," selgitas sensoorikaekspert ehk erinevate lõhnade nuusutaja Rain Kuldjärv, kes on ka raamatu "Fermentatsioonist – ausalt ja avameelselt" autor.

Näiteks kohv sisaldab 200-–300 üksikut lõhnaühendit ning toiduassessorid uurivad, kuidas teaduslikult kogu seda komplekti nii kokku panna, et saada head kohvi. "Millised lõhnaühendid annavad just selle õige kohviaroomi," lisas Kuldjärv.

Kõige huvitavamad on Kuldjärve sõnul need uurimisjuhtumid, kus midagi on valesti läinud. "Kes on süüdi, kas on mingi keemiline või mikrobioloogiline reostus, me suudame ka need probleemid tuvastada," lisas assessor.

"Kui on mingi probleemne lõhn, siis meil on esiteks masin, millega saab molekuli tasemel seda uurida, aga õnneks on nii, et masinad ei asenda inimest ja meil on treenitud inimesed, kes suudavad neid lõhnu kirjeldada ja leida probleemsed lõhnad. Näiteks korgiviga veinil on levinud viga, me suudame leida selle probleemi üles, mis korgiviga põhjustab," tõi Kuldjärv välja.

Assessorid suudavad lisaks probleemide otsimisele arendada ka uusi tooteid.

Tavaliselt on lõhnad meeldivad, aga vahel võivad olla ka väga ebameeldivad. "Keemiliselt sünteesida on võimalik kõiki lõhnu," täpsustas Kuldjärv. "Öeldakse, et erinevaid lõhnu on maailmas üle 17 000."

Sensoorikaekspert tõi välja, et kui lõhnanuusutajad väsivad nuusutamisest ära, siis nad nuusutavad oma puhast varrukat, et puhastada lõhnameelt. "Me kanname alati kitlit, et oma riietega võõrad lõhnad ei segaks."

Professionaalne assessor ei hinda kunagi lõhna meeldivust ega ütle, kas see on hea või halb. "Meeldivust kirjeldavad lõpuks tarbijad," lisas Kuldjärv.