"Mulla teema on ääretult keeruline ja lai ning nagu meie nimigi ütleb, näeme me ennast peamiselt uudishimu tekitajana. Suur osa näituse loomisel oli meie konsultantidel, kes aitasid mõelda, kuidas seda teemat külastajateni viia," ütles Maaelu uudishimukeskuse püsiekspositsiooni "Milleks mulle muld" kuraator Sandra Lääne.

Näitus on interaktiivne ja avastuskeskuse laadi. "Pakume näitusel inimestele mullaga suhestumisvõimalust. Meil on näitusel mullatunnel, kus inimene saab justkui astuda mulla alla, taimejuured paitamas pead ja uurida, kes on need erinevad organismid, kes igapäevaselt mullas tegutsevad," sõnas Lääne.

Kuraatori sõnul on palju head tagasiside saanud mulla helide kuplid. "Tegime koostööd Šveitsi kunstnikuga, kes on Euroopas ringi käinud ja lindistanud helisid mulla all. Eesmärk on tuua inimesteni lihtne ja oluline mõte, et muld ei ole ainult pinnas, kus peal me kõnnime, vaid väga keerukas ja elav ökosüsteem, kus toimub pidevalt elu ja elu teadagi pole ju vaikne," nentis Lääne.

Näitusel saab pista pea kolme erinevasse kuplisse ja kuulata, millised on elumärgid ja -helid põllumullas, metsamullas ja rohumaamullas. "Kõige kärarikkam on rohumaamuld, sest esiteks on see väga viljakas, aga sinna kostuvad ka erinevate loomade helid," sõnas kuraator.

Eesti Maaülikooli mullateaduste õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on ühiskonnas levinud müüt, et muld tundub pealtäha tume ja midagi seal ei toimu "Mulla elurikkus kõikidest ökosüsteemi komponentidest on kõige mitmekesisem ja nähtamatute mikroorganismide seltskond on meeletult lai. Kui võtad viljaka mulla huumushorisondist ühe teelusikatäie, mis on umbes üks või kaks grammi mulda, siis on selles mikroorganismide üksikuid tegelasi rohkem kui maakeral inimesi, see hulk on miljardites," ütles Astover.

Näitus toob välja muldade suure mitmekesisuse. Teine oluline eesmärk on näidata, et muld ei ole ainult labidatäis ülemist pindmist kihti.

"Näituse külastajale võiks huvi pakkuda ka eksponaat, mis kõneleb sellest, kuidas taimed omavahel juurte ja seeneniidistiku abil suhtlevad ja signaale saadavad, näiteks ohust ja põuast," sõnas Lääne.

Laste jaoks on huvipakkuvad mõjutajate peenrad. "Meil on viis butafoorset peenart, kus kasvavad erinevad juurikad ja neid peenrast välja tõmmates kuuled mulda rääkimas erinevatest teda mõjutavatest faktoritest. Näiteks tolmeldajatest, seenhaigustest, väetamisest. Muld ja juurikad justkui räägivad lastega," tõi Lääne välja. "Hitiks on ka traktorimäng, kus lapsed saavad päris traktori kabiini astuda."

Astoveri sõnul on labidatest üks lihtne ja kodune meetod mulle tervise hindamiseks. "Tõstke labidatäis mulda välja, katsuge seda ja vaadake, kui suurteks tükkideks ta jaguneb. Sageli on koduaia mullad liiga ülehoolitsetud. Liigne ärahellitamine ei pruugi ka hea olla. Kompostimise ja kõige hea lisamisega peab piiri pidama. Alati polegi probleem selles, et mullas on midagi vähe, probleem võib olla ka selles, kui midagi on liiga palju. Kui näed, et taimed kasvavad viletsalt või tundub, et nad on õnnetud, siis hakka muretsema ja tegutsema," sõnas Astover.