Saudi Araabia printsi juures kokana töötanud: mind hirmutas sealne kaos
Veriseks printsiks nimetatud Saudi Araabia kroonprintsi juures kokana töötanud Mati Lüdimois meenutas "Ringvaates", kuidas ta range valve all toitu valmistas ning kui kaootiliseks töö kujunes. Nüüd avas Lüdimois oma restorani, kus saavad kokku kõikide köökide maitsed, kus ta oma elus on töötanud.
"Ma lõpuks teen seda, mis ma tahan. Saan oma kogemuse kanaliseerida siia, oma restorani "Puente", kus sildame kokku kõik need köögid, mis ma olen oma elus läbi käinud," ütles kokk Mati Lüdimois, kes äsja avas Tartu Aparaaditehases oma restorani "Puente", mis tähendab hispaania keeles silda.
Kümmekond aastat töötas Lüdimois Hispaanias, kus tema lemmikuks sai Peruu ja Jaapani mõjutustega Nikkei köök. "See värskus, lihtsus ja arusaadavus ning samas kõrge kvaliteedi nõue igas asjas on väga meielik."
Koroonaepideemia ajal tuli Lüdimois mõneks ajaks koju tagasi. "Sain ühe oma agendi käest e-kirja, et Saudis VIP-klient otsib kokka. Saadeti pakkumine, aga see ei rahuldanud mind kuidagi. Läks kuuke mööda ja siis tuli parem pakkumine, ja ütlesin, et okei, proovime," meenutas Lüdimois.
Siis hakkas tulema erinevat dokumentatsiooni, turvakontrollid, tervisekontrollid, taustakontroll perekonna ja sugulaste kohta. "Suutsin vahepeal selle teema ära unustada, olles saatnud kõik paberid ära."
Kümne kuu pärast agent helistas, et nüüd on kõik korras, lenda kohe siia. Alles kohale jõude sai Lüdimois teada, kelle jaoks ta tööle hakkab, VIP-kliendiks osutus Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman, kes on väga mõjuvõimas mees. Iseloomult kirjeldatakse printsi vere- ja võimujanulisena.
"Töö käigus kolleegid, kes olid varasemast seal, rääkisid ka mõningaid lugusid, aga need on sellised lood, et pigem neid ei räägiks."
Lüdimois nägi ka ise printsi päris lähedalt. "Turvameeskond tegi kaks korda selle vea, et me olime lähestikku."
Köögis serveeriti seitsme erineva rahvusköögi roogi ning köögis töötas ainuüksi kokkasid 20. Töö ise oli ülipingeline, sest köögid pidid ööpäev ringi töös olema.
"Paleesid oli tal palju erinevaid ja kõik olid omanäolised. Hea näide on Sharma, kus praegu ehitatakse tohutut Neomi megalinna. Meie elasime merekonteinerites, väljaspool Neomi ala, kõrbes. Golfikärudega sõitsime vahvasti läbi turvakontrollide tööle ja siis algas täisrohelus ja luksus," meenutas kokk.
"Kõige kurnavam oli see, et meil oli liikumispiirang, hotellist ei tohtinud olla kaugemal kui tund ja alati üks kohver pidi tööriietega valmis olema, et kui on plaan, et me lendame Pariisi, Londonisse või kuhu iganes, siis mingid kokad pakitakse kokku ja peavad kohe minema. Kui WhatsAppi tuli punase tärniga sõnum, siis jooksid," täpsustas ta.
Lüdimoisi sõnul oli tema jaoks kõige kurnavam tohutu raiskamine ja ükskõiksus kulude suhtes.
""Meditsiiniharidusega" sõjaväelased olid kogu aeg köögis ja kontrollisid, et oleks maskid, kindad ja maskid," lisas Lüdimois. "Üks inimene hakkas hommikul läbi sorteerima mustikakarpe, et kõik mustikad oleksid serveerimisel ühes mõõdus ja riknemata."
Üks asi, mis teda seal hirmutas, oli kaos. "See oli suht kontrollimatu. Olid planeeritud visiidid, et prints lendab minema, mitmesse lokatsiooni saatsime kokad ette ära, kolm tükki meid jäi kööki. Need härrased ei söö aga kunagi kohapealset toitu, vaid me pakime valve all koduköögist kõik kaasa, kuhu siis toidutohtrid panevad oma kleepsud peale, ja siis saadame lokatsioonidesse. Aga prints otsustas tol hetkel, et ei lähegi kuskile, jätab neli reisi ära. Siis me istusime kolmekesi seal paar nädalat ja virutasime tööd teha, kuni teised istusid Moskva ja Londoni hotellides ja ootasid," meenutas kokk.
Lüdimois töötas printsi juures ligi aasta. "Pikemad vahetused olid meil 48 tundi. Siis ma sain aru, et kuskil on piir," meenutas ta, kui terviserikkega haiglasse tilgutite alla pidi minema.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Heleri All