Marvel saab suvel viieaastaseks. "Ta sündis erakorralise keisriga. Kui lasteaeda läksime, diagnoositi tal mitteallergiline astma. Siis tuli järgmine laks, viis aastat on olnud pauk paugu järel, olime perega Kanadas, Marvelil oli palavik ja ta keeldus käimast. See oli lapse kohta täiesti ulmeline asi. Ta ei liigu, ei mängi autodega. Läksime Kanadas traumapunkti. Põletikunäitaja oli põhjas," meenutas Marveli isa Priit Mihkelson.

Laps võeti haiglasse sisse, sest jalg oli väga valus. "Meile anti kaks valuvaigistisüsti ja lubati lennukisse. Eestis koheldi meid nagu oleks see mehhaaniline vigastus, et puusaga midagi juhtus. Siis tehti vereproov ja seejärel leukeemiatest. Siis viidi meid kohe haigla teiselt korruselt viiendale, kohe rohud peale," nentis Mihkelson.

Osa Marveli keemiaravist toimub kodus. "Päris karm, sest rohud on väga kanged. Meile öeldi, et elage üks päev korraga, me ei tea, mis juhtub. Sa pead sellega leppima, iga päev ainult sellest mõeldes läheksid hulluks. Panedki jala jala ette ja lihtsalt lähed."

Sellepärast on Marveli isa nõus poja haigusest rääkima, sest see on omamoodi teraapiavorm, et valusaid mälestusi külastada. "Raviga on meil hetkel lõpusirge, kahjuks mitte küll haigusega. Raske on olla õnnelik."

Marvel on vapralt kangeid ravimeid võtnud pea pool oma elu. Diagnoosi sai ta kahe ja poole aastaselt.

Kõige hullem on see, et sa ei saa kuidagi last aidata ka. "Ma ei saa valu ära võtta, haigust ära parandada, saan pakkuda tuge ja tegevust, ma ei saa tema kõrval olla masenduses ja ainult nutta," sõnas Mihkelson. "Nutmist ei pea lapse eest varjama, aga ma pean ikkagi olema tugev, et lapsepõlv oleks väärtuslik."