"Kolm aastat hiljem on haigus kulgenud oma tõusude ja mõõnadega, tänaseks päevaks on meil stabiilne seis, ravi on aidanud ja loodame päriselt terveks saada," ütles Roosi ema Janely Trahv, kes on oma pere lugu jaganud ka varem.

Algus oli Trahvi sõnul väga raske, sest väljakutseid oli rohkem. "Teadmatus, mis täpselt tulemas on, kuidas haigus kulgeb. Kui on toetusgrupp, on oluliselt kergem seda teekonda läbida," tõdes ta.

Kõige rohkem on olnud tuge vaja algusperioodil. "Saime Vähihaigete Laste Vanemate Liidult tuge ja nõu, kuidas edasi toimetada, kellel on veel sarnane haigus. Kahel korral on meil olnud vaja ravimitoetust, ka praegu maksab liit Roosi ravimite eest. Kui Roosi isa kaks aastat tagasi lahkus meie hulgast, saime ka traumateraapiat, sest see mõjus kogu perele väga laastavalt. Roosi ei tahtnud tol hetkel enam oma ravi jätkata, soovis isa juurde minna. Tuli väga kiirelt reageerida ja me saime abi," on Trahv liidule abi ja toetuse eest väga tänulik.

"Hetkel on seis stabiilne, me püüame ravimitega seda hoida. Ühel hetkel vajame ka kiiritust, aga selleks ajaks peaks Roosi mõned aastad veel kasvama," sõnas Janely.

"Mulle väga meeldib laulda," sõnas Roosi.