Üheksa-aastane Ruudi Meigas on särasilmne ja suure südamega poiss. Terve ja reibas poiss polnud kunagi tervisega kimpus olnud.

"Ma väga ei räägi sellest, et mul on vähk," ütles Ruudi.

"1. septembril läks Ruudi lasteaeda. Kevadel tuli lööve käte peale. Siis oli laps kaks nädalat haige ja kaks nädalat lasteaias. 24. augusti öösel lõi palaviku 40 peale. Helistasin perearstile, et analüüsid on vaja teha. Arstid võtsid põletikuproovi, mis oli sada, läksime kohe lastehaiglasse. Doktor Karu tuli ja ütles, et Ruudil on leukeemia," meenutas Ruudi ema Britt Tamm hirmsat ja elumuutvat hetke.

Koju enam ei mindud, vaid otse onkoloogiaosakonda. "Püüdsin Ruudi eest oma pisaraid meeletult varjata. Olen püüdnud nii, sest laps oli omadega väga läbi. Ta ei saanudki aru, mis haigus tal on ja miks me peame haiglas oleme. Ma ütlesin, et terveks on vaja saada," tõdes Tamm.

Ruudi ravi kestis tõusude ja mõõnadega kaks aastat. Vahepeal oli suur lootus, et vähist on võitu saadud, aga haigus tuli kahjuks tagasi.

"Ma olen selleni jõudnud, et ma isegi ei mõtle enam haiguse peale, lähen hooga kaasa," tõdes Ruudi.

Peres käis hiljuti Leedus rakuravil. Kuigi ravitulemusi veel ei tea, loodab pere, et sellest oli abi.

"Kõige mustemad mõtted lasen peast läbi siis, kui ravil on tagasilöögid. Aga siis mõtlen millelegi muule ja vaatan, kui positiivne on Ruudi. See on meie igapäevaelu käia haiglate vahet," nentis Tamm.

"Tahan arstiks või politseinikuks saada, sest arstina saaksin vähihaigeid lapsi aidata ja politseinikuna saaksin riiki kaitsta," ütles Ruudi.