Zooloog Tiit Maran: surm on elu normaalne osa
Zooloog Tiit Maran rääkis "Ringvaates", et mõned loomad vajavad elustoitu, et järgida oma instinkti saak kinni püüda, aga näiteks suurkiskjad tapavad oma saaklooma väga kiiresti ära. Marani sõnul on surm elu normaalne osa, kuid ka loomaaias jälgitakse väga seda, et saakloomadele võimalikult vähe valu tekitada.
"Surm on elu normaalne osa, ilma surmata ei ole elu. Edasi on see, mis on mittevajalik surm ja valu," ütles zooloog Tiit Maran.
Taani loomaaed hakkas koguma soovimatuid lemmikloomi, et neid kiskjatele sööta ja see ärritas väga paljusid inimesi, kes seda uudist lugesid. Jutt käib neljast lemmikloomast ehk kanadest, jänestest, merisigadest ja hobustest.
"Mul tekkis huvitav paralleel, et paljud inimesed annavad loa oma keha meditsiinilisel otstarbel pärast surma lahata ja kasutada. Ühel hetkel tundub see kummaline, aga sisu on ju tegelikult päris mõistlik. Alguses ma mõtlesin, et nad tahavad neid loomi Taani loomaaias elusalt kiskjatele ette anda, siis tekib see valu moment, aga ei taha."
Loomade eutaneerimisel on palju erinevaid meetodeid. "Meditsiinilist vahendit ei saa kasutada, sest siis ei ole seda looma enam teisele loomale söögiks võimalik anda. Meetodid peavad olema taolised, mis ei tekita loomal pikaajalist ja väga ränka valutunnet. See on põhiline kriteerium, mis tuleb aluseks võtta," ütles Maran.
Mõned loomad, nagu maod ja suurkiskjad, siiski vajavad elustoitu. "Mõningatel juhtudel on see väga näidustatud kiskjatele, välja arvatud kaslased, sest nad üldiselt tapavad oma saaklooma väga kiiresti ära, see ei ole pikaajaline piinlemine. Aga see ei ole väga traagiline ja suur asi, kui öeldakse, et anname oma lemmikloomad kiskjatele toiduks. Ka mulle tekitas see alguses negatiivse emotsiooni, aga kui hakkad teemasse süvenema, siis vaatad, et seal polegi nii palju halba," tõdes Maran.
Ka Tallinna loomaaias riputatakse suurkiskjate jaoks tapamajast saadud veise tagajalg kuskile kõrgele üles, et see justkui liiguks ja loom saaks oma kiskjainstinkti järgida, et saak kinni püüda. "See on väga normaalne käitumine ja vahe on nüüd ainult selles, et kas see loom on tulnud kuskilt tapamajast, näiteks veis või see on lemmikloom," sõnas zooloog. "Küsimus on nüüd selles, kuidas lemmiklooma omanik sellesse suhtub, aga ma kordan veelkord, et see on vabatahtlik, see on lemmiklooma omaniku otsustada."
Mis puutub hobustesse, siis hobune ikkagi tapetakse eelnevalt ära ja kiskjale antakse tükid ette. "Ka Tallinna loomaaeda on toodud hobuseid, seda teevad kõik loomaaiad, selles pole midagi imelikku, see on täiesti normaalne käitumine, sest kiskja peab saama liha süüa. Liha tuleb Tallinna loomaaeda suurtest tapamajadest läbi hanke, varasemalt suheldi otse põllumeestega, aga meie seadusruum on praegu teistsugune."
Marani sõnul on Taani selles suhtes huvitav maa, kus on juba aastakümneid laste ees loomi lahatud, et lapsed näeksid, mis looma sees tegelikult on. "Meile võib see tunduda hirmutav, aga lapsed on eelarvamustest vabad. Oluline on siinkohal aga see, et laps ei võtaks surnud looma asjana, vaid teaks, et see loom on olnud kunagi elusolend. See vahe tuleb igal juhul lapsele selgeks teha," tõdes zooloog.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Marko Reikop






