Tiit Maran: side loomaga on põhjus, miks inimesed kodustavad ka kiskjaid
Zooloog Tiit Maran rääkis "Ringvaates", et inimesel ja loomal tekib eriline kontakt, kui looma eest hoolitseda ja talle lähedale pääseda ning seepärast on tugev side teise eluvormiga hästi kerge tulema. Maran tõdes, et ega ilmaasjata pole terve Euroopa täis väikeseid eraloomapidajaid, kellel on kodus mitmesuguseid loomi, mille seas ka kiskjaid.
"See on klassikaline olukord, kui keegi ütleb midagi, mis on ebatõenäoline ja sul ei ole midagi käega katsutavat, pilti või looma ennast," kommenteeris zooloog Tiit Maran kuuldusi, et Kagu-Eesti metsades olla nähtud puumat.
Kui me oletame, et see info on õige, siis kuna puumat Marani sõnul tehistingimustest paljundatakse, on teoreetiliselt võimalik, et kuskilt Euroopast on ta toodud näiteks Lätti ja siis on loom sealt ära põgenenud.
"Puuma pidamiseks peavad olema vastavad tingimused, aga sisuliselt kuskil Euroopas tehistingimustes paljundatud looma osta saab," tõdes Maran.
Võimalus, et puuma jõudis siia oma päris elukohast, mis asub teisel mandril, on absoluutselt võimatu. "Arvestades, et puuma on Põhja-Ameerika läänepoolse kalda pealt, peaks ta vantsima läbi terve Ameerika, ujuma üle ookeani ja siis tulema tipa-tapa üle terve Euroopa, et jõuda Eestisse. See on absoluutselt võimatu," selgitas Maran.
Seega on kaks varianti, kas Eesti metsas nähtud loom pole puuma või on ta kellegi lahti pääsenud koduloom.
"Juhuseid, kus liike on segamini aetud, on päris palju. Puuma on suur loom, ta on ilvesest kaalu järgi peaaegu kolm korda raskem. Ilvesest saaks puuma jagu, puuma on suurkiskja," tõdes zooloog.
Marani sõnul ei oska keegi öelda, mis juhtub siis, kui puuma peaks looduses inimesega kohtuma. "On kaks võimalust. Kui ta on kuskilt juhuslikult lahti pääsenud, on ta ilmselt inimestega harjunud, mis tähendab seda, et tema käitumine on täiesti ennustamatu. Kui ta oleks looduslik loom, siis ta teab, et hoiab inimesest eemale," sõnas Maran.
Liikide mõttes on puuma üsna tavaline kiskja, mitte haruldane loom.
"Kuskil peab olema mingisugune kontakt, mis sa loomaga saad. Ja kui sulle hakkab mingi asi väga meeldima, sa saad positiivse elamuse tema eest hoolitsemisest ja selle looma käitumisest, kui sa ta lähedale pääsed, siis seos teise eluvormiga on hästi kerge tulema. Ega ilmaasjata pole terve Euroopa täis väikeseid eraloomapidajaid, kellel on kodus erinevaid loomi," tõi Maran välja.
Tallinna loomaaias praegu puumat ei ole. "Kunagi ammu oli. Põhjus on lihtne. Selleks oleks vaja kohta, kus teda pidada, korralikku suurt aedikut. Ausalt öelda, kui võtta loogika järgi, siis teda pole ka tarvis. Loomaaial on tarvis teisi liike, mida inimestele näidata, et haridust anda ja seepärast ma ei näe ka vajadust puumat pidada," nentis zooloog.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop






