Loomaaia elu, sealsete asukate ja inimeste tegemisi jälgiva sarja "Elu loomaaias" teine hooaeg pakub mitmeid meeldejäävaid hetki ja vaatajad saavad tuttavaks ka selliste loomaliikidega, kellest avahooajal juttu ei olnud.

Sarja autorid Sander Loite ja Ants Tammik on uusi lugusid ette valmistanud juba 2024. aastast ja selle aja jooksul on nad saanud jälgida loomade elurütmi erinevatel aastaaegadel. Näiteks näeb kaheksaosalise hooaja jooksul nii kulaanide ja alpakade kosjaskäiku kui ka loomaarstide keerulist tööd.

"Võtame näiteks kulaanide ehk Türkmenistani eeslite jooksuaeg, kui isane loom, kes muidu elab eraldi, lubatakse oma naissoost liigikaaslaste juurde. Esialgu on see tutvumine üks paras tants ja tagaajamine. Emased kulaanid ei tee isase elu üldse mitte kergeks. Tema lähenemiskatse tõrjutakse, lüüakse vajadusel kapjadega lausa nii, et sädemeid lendab. Ühel päeval tekib rahunemine ja harjumine ning isane loom võetakse rohkem omaks, lastakse ligi ning ehk luuakse ka uus põlvkond kulaane," meenutab Sander Loite võtteperioodi.

Loomadega kõrvuti tuleb sarjas juttu ka inimestest, kes loomadega töötavad. Sander Loite sõnul õnnestub vaatajal piiluda loomaaia köögipoolele ja näha näiteks, kuidas seda suurt "aeda" aednike poolt hea- ja ilukorras hoitakse või milliste väljakutsetega seisavad silmitsi loomaarstid.

"Nende hoolealused on päris pisikesed loomad, kelle suurust võib mõõta grammides, aga teisalt ka tonne kaaluvad suured Aafrika loomad, ninasarvikud ja elevandid. Jälgisime kaameraga pingelisi tunde, kus loomaarstide tiim, kellega oli liitunud ka maailmakuulus metsloomakirurg Romain Pizzi Lõuna-Aafrikast, pidi läbi viima hallhülge sterilisatsioonioperatsiooni. Julgeme öelda, et nii keerulist loomaarstitööd ja operatsiooni pole Eesti telekanalites veel näidatud ja isegi terves maailmas on neid saateid ja dokkfilme vähe, kus sedavõrd vastutusrikast ja erakorralist ülesannet on vahetult näidatud. Võiks öelda, et see on tõsine õppematerjal kõikidele praegustele ja tulevastele loomaarstidele."

Olulisel kohal on sarjas ka loomade ja inimeste suhtlus ning üksteise mõistmine. Loite peab eriliseks, et inimesed suudavad luua niivõrd erinevate loomarühmadega suhtluse ja kontakti, alates kaladest kuni kaslaste ja ninasarvikuteni.

"Kui selline side on loodud, on ka loomade elu loomaaias palju loomulikum, stressivabam. Loomade heaolu arvestades on selline suhtlus ülioluline," tõdes Loite.
 
Laupäeval, 12. septembril ETV-s algava teise hooaja avalugu viib jääkarude maailma ja juttu tuleb armastatud jääkaru Rasputini ärasõidust Taani ning uute noorte emaste jääkarude saabumisest Tallinna loomaaeda. Lähemalt näeb ka ulukihooldajate tööd ja vahetut suhtlust nende võimsate loomadega. Lisaks avaneb laiem pilt jääkarust kui loomast, keda ohustab kliimasoojenemine. 

Kuninglikust jääkarust, maailma suurimast maismaakiskjast räägib saates läbi isiklike kogemuste tunnustatud polaaruurija Timo Palo.

Veel enne tele-eetrit saab "Elu loomaaias" teise hooaja avasaadet näha avalikul kohtumisel sel reedel, 11. septembril kell 16 Tallinna loomaaia auditooriumis. Kohal on saate autorid ja loomaaia töötajad, kes jagavad lugusid saate tegemisest ning tutvustavad nii televisiooni kui ka loomaaia telgitaguseid.