Kristiina Ehin ja Silver Sepp tähistasid hiljuti 15. pulma-aastapäeva. "See annab elule värvi. Kurb on, kui mõni tähtpäev ununeb või tuleb paar päeva hiljem meelde," tõdes Kristiina Ehin.

"Kui Kristiinaga 15 aastat tagasi kokku saime, hakkasin kodu poole veerema, võtsin tema luulekogu kätte, tegin sellest esimese laulu ja see laul on ka meie värskelt ilmunud vinüülplaadil, kuhu me oleme kogunud laule 15 aasta jooksul," nentis Sepp.

"Vahepeal sündisid lapsed, elu tuli peale ja me tundsime, et ei jõuagi selle plaadini," lisas Kristiina. "Mulle oli oluline, et me tähtsustasime seda, et oleme ka koos loominguline üksus, sest nii nagu meie laule teeme, ei tee seda mitte keegi teine maailmas."

Sepp tõi välja, et piiride panemine on elus oluline ja seda ka suhte igas perioodis. "15 aastat peab tähistama ikka korraliku tärinaga, kuidas siis muidu," muheles Sepp.

"Plaadi esimene lugu algab lahkuminekuga, lahkumisega ilusast suhtest," tõi Ehin välja. "Kuidas suhted võivad teinekord inimese ära matta, kirjutasin ma oma viimases romaanis "Südametammide taga", kus Silver on üks peategelastest ja ma ise ka."

Sepp tõi välja, et tema pääsekoht on see, kui ta läheb oma ruumi ja tõmbab naelapillil noodi. "Muusika annab kõik tagasi, mis sa elupudinaga ära kaotad," tõdes Sepp.

"Mina vajaksin geniaalset kodukujundajat, et siia teeme kapi viie naelapilli jaoks, et ma Silveri naelapilliga igal hommikul oma sukki katki ei tõmbaks. See ei mõju üldse hästi. Oma suhte üle kurta ei ole viisakas, eriti avalikult. Parem on valada see kunstilisse vormi," tõdes Ehin. "Vinüülplaadi esimene lugu on "Lähen ja laulan". See lugu algab sealt, kus minu romaan "Südametammide taga" lõppes. See tähendab, kui enam kola ja muusikariistade vahele koju ära ei mahu, tuleb naisel minema minna."

Silver Sepp, "Hommikuümin"

Kristiina Ehin ja Silver Sepp, "Lähen ja laulan"