Linnahalli ainus töötaja Leo: kurb oleks ära minna teadmata, mis majast saab
Tallinna linnahalli ainus töötaja, haldusjuht Leo Lõoke rääkis "Ringvaatele", et ta on viimane inimene, kes seda maja nii hästi tunneb ja kurb oleks töölt lahkuda teadmata, mis hallist edasi saab.
Kui tippajal sagis Tallinna linnhallis sadu inimesi, siis täna on seal vaid üks töötaja: Leo. Tema vastutab kogu halli korrashoiu eest. "Kui midagi on ära lagunenud, siis osa asju tuleb ära parandada. Nii ta läheb. Oma jõududega tuleb see ära teha. Käivad jälle öised külalised, siis tuleb ka hoolitseda, et auk saaks õuest kinni pandud. Seda õnneks ei ole viimasel ajal nii tihti, aga ikka tuleb ette. Tavaliselt siis, kui ei oota. Päevalgi on olnud seda, kus visatakse aken sisse," rääkis Lõoke.
Leo päevatöö keerukus võib sõltuda isegi ilmast. Kui terve öö sajab kõvasti vihma, siis tähendab see, et Leo hommik algab märjalt. Pangede tühjendamine võtab oma aja ja energia. Pangesid oleks juurdegi vaja, kuid nende tühjendamiseni Leo enam ei jõuaks.
Oma teed linnahallis alustas Leo 43 aastat tagasi hoopis valgustajana. Mõned aastad varem avatud linnahalli jaoks oli tegu tippajaga. "Esimene kontsert on mul siiamaani meeles, oli huumorikava "Eide selge on valge". Hiljem tulid veel Vanessa Mae, Bonni Tyler, Uriah Heep," meenutas Lõoke. "Lisaks kõik tolleaegse Nõukogude Liidu põhitegijad. Kõige rohkem on kümne päeva jooksul olnud 27 kontserti."
Ehkki pealtnäha tundub, et linnahall seisab jõude, on siin toimunud nii mõndagi. Kuulsaim näide on muidugi Christopher Nolan oma "Tenetiga", aga siin on tehtud saateid ja toimuvad regulaarselt ka arhitektuurituurid. "Võiks veel rohkem olla, aga ei jõua kõikidele vastu tulla. Praegu sees olev arhitektuuribiennaal kestab kaua ja toimub ka nende toel," tõdes Lõoke.
Mitukümmend aastat püsinud ajutine lava ei anna täit potentsiaali välja. Suurima lava laiuseks pidanuks olema 42 meetrit ja nii, et esimesed kümme rida liiguvad põrandalt tribüünidele. Siis oleks ära mahtunud ka üks võrkpalli võistlusväljak ning kaks treeningväljakut. Lava on näinud ka poksi ja tsirkust.
"Kui loomade tsirkus oli, siis on ka elevant lava peal käinud ja muud suuremad loomad. Tiigripuu on lava peal olnud," meenutas Lõoke.
Majas on olemas ka jäähall, kuhu pole aastaid lastud mitte kedagi. Seal on pime, sajab kõvasti läbi ja on kohati eluohtlik. "Jäähokit sai vaadata, iluuisutamist sai vaadata, ka tsirkus oli jääl. Siin on ka Prodigy kontsert olnud, Whitesnake on esinenud," rääkis Lõoke.
"Jäähall on ehte näide, mis saab siis, kui võtta hoonest küte välja ja jätta seisma," tõdes Lõoke, kes on ka ise linnavalitsusega arutanud, mida ruumiga edasi teha. "Esimese mõttena pakkusin välja, et filmivõteteks oleks hea siia stuudio teha. Millegipärast nad pelgasid seda."
Kui maja 2010 kinni pandi, siis Leolt küsiti, kas ta jääb tööle või ei jää. "Ütlesin olgu ja olen siiamaani jäänud. Rohkem enam kedagi pole, kes seda maja nii palju tunneks. Nüüd on juba ühest küljest kurb ära minna ilma otsuseta, et mis majast saab. Vahel laest tilkunud vett vedades mõtled, et mille jaoks. Teen selle ära, järgmine päev on vett vähem ja läheb jälle tuju paremaks."
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







