"Kõige keerulisem on eelkooliealiste lastega, kes on harjunud oma perega. Nende jaoks on hirmutav juba võõrasse keskkonda minemine ja kui keegi võõras inimene suus toimetab. See on olukord, milles nad ei ole varem olnud. Lapsed tahaksid teada, kes see võõras inimene on ja mis ta teeb ja siin on lapsevanematel võimalik last ette valmistada," ütles hambaarst Raili Luikmel.

Kõige olulisem on hambaarsti sõnul mitte oma hirmu lapsele üle kanda. "Lapsele võiks alguses rääkida, et me lähme loeme su hambad üle ja mitte midagi muud ei tehtagi."

Kui lapsevanem ütleb lapsele, kui sa hambaid ei pese, tuleb hambaarst ja tõmbab su hambad välja, siis on Luikmeli sõnul hambaarstil siit väga raske edasi minna. "Kui lapsele on juba info jõudnud, et tehakse süsti ja puuritakse, siis on meil selle lühikese visiidi jooksul seda infot väga raske ümber lükata ja tee on juba konarlikum."

Hambakaariest on lastel päris palju. Uuringu käigus leiti, et nelja ja poole aastaste Eesti laste hulgas on kaariest ehk hambaauke umbes 36 protsendil lastel. "Piimahammaskonna roll on väga suur. Selles vanuses areneb lapse kõne, ta peab saama korralikult süüa, toitu mäluda, et areng oleks hea. Lapsed tahavad ka suure suuga naeratad, et nad ei tunneks end tõrjutuna."

See on müüt, et piimahambaid pole vaja ravida, sest need tulevad nagunii ära. "Piimahammaste kaariese levik kandub ka jäävhammastele. Piimahammaste ravi on oluline ka seepärast, et lõualuu kasv oleks normi piires. Piimahambaid on kindlasti vaja ravida."

Teismeliste sihtgrupp on ka raske sihtgrupp. "Selles vanuses on lapsed juba iseseisvamad ja tuleb rohkem ka kahjulikku toitumisharjumusi. Nemad ei tule ka vanemate käekõrval enam hambaarsti juurde. Nad kaovad meie orbiidilt ja neid on raskem saada ravile," tõdes Luikmel.

"Terved hambad täiskasvanuna pole niivõrd geneetiline õnn, vaid suuresti lapsepõlves kujundatud harjumuste tulemus. Augud tulevad rohkest suhkrutarbimisest ja pidevast näksimisest. Suhkruleotis, mis meil hammaste küljes, on kõige suurem riskitegur. Teine väga oluline aspekt on hammaste pesu harjumus. Janujoogiks on vesi, sellele paremat alternatiivi ei ole."

Kõige viimane aeg, mil hakata hambaniiti kasutama, on 12–14-aastaselt. "Hammastevahelist ruumi ei saa muudmoodi puhtaks, kui ainult niidiga."

"Hea suutervise hoidmine ja tervislik toitumine tugevdab hambaemaili. Mina soovitan oma patsientidel käia hambaarsti juures oma sünnipäevakuul. Tee pidu ära ja samal kuul mine ka hambaarsti juurde, siis jääb see hästi meelde, ja laste puhul kuus kuud peale oma sünnipäeva," sõnas Luikmel. "Tervete hammaste põhi laotakse lapsepõlves."