Vähikogukonna loojad: surm on armastuse kogemus
Raskete vähivormidega võitlevad Kristel Leif ja Pille Retter lõid vähikogukonna Onkoloogika, mis on suunatud ka tervetele inimestele, kes soovivad teadlikumaks saada, milline roll on elustiilil vähiennetuses. Retteri jaoks on surm armastuse kogemus, sest tema suhted enda ja oma lähedastega on saanud hoopis teise väljundi.
"Inimene on kuidagi nii disainitud, et me enne ei oskagi neid olulisi sõelmeid välja sõeluda, kui elu su täiesti põlvili surub," ütles saates "Hommik Anuga" Pille Retter, kelle keha on vähk laastanud viiel korral ning seitsme aasta sisse on mahtunud haiguse viis uut ilmingut.
"Ega isegi see põrutav sündmus lõpuks ju ei mõju kõigile ühtemoodi. Teinekord ei ole ka sellest tolku ja sa lased ikka sama rütmiga edasi nagu ka mina alguses tegin. Endale teistmoodi otsavaatamine on alles sellest sügisest hakanud pihta, sellele eelnes ikkagi eitust ja püüdu tavalise eluga edasi minna," lisas Kristel Leif, kellel ligi aasta tagasi avastati haruldane silma melanoom ja tänaseks päevaks tal ei ole enam paremat silma.
Leifi sõnul oleks viis aastat tagasi tähendanud saadud diagnoos surmaotsust, aga nüüd on natuke lootust.
Retterit tabas vähiuudis 32-aastaselt, kahe väikese lapse emana. "Minul avastati vasaku sääre sääremarjalt müksoidne liposarkoom. Avastamise hetkeks oli kasvaja juba kümne sentimeetri suurune ja teinud väikese pesa ka maksa paremale sagarale," meenutas Retter, kes läks arsti juurde rutiinse protseduuri käigus.
"Tagasi tuli vähk neerusagarale. Viimased kolm aastat järjest igal aastal on olnud midagi, kopsukelmel, günekoloogilises piirkonnas, puusaluus, kaelal," lisas Retter. "Minu võluvits on olnud täppiskiiritus."
Retteri sõnul on ta nüüd leppinud selle hoiakuga, et vähk on krooniline haigus.
"Aga jõudeski sinnamaani, kus arst ütleb, et nüüd on opereerimatud metastaasid, siis inimese eksistentsiaalsed küsimused hakkavad mängima hoopis teist kaalu," tõi Retter välja.
Leifil avastati novembrikuus 18-20 opereerimatut kollet maksas. "Õnneks tuli eesti rahvas mulle appi ja aitas väga kiiresti leida vajaliku raha, et suunduda Rootsi ravile."
Leif ja Retter tutvusid vähihaiguse tõttu. "Nii Onkoloogika vähikogukonna loomine Facebookis kui ka samanimelise taskuhäälinguga alustamine kasvas välja sellest, et me tundsime, et midagi on patsiendi vaates tänapäeval puudu," ütles Leif.
Kõige populaarsemaks teemaks, millest kogukonnaliikmed tahtsid rohkem infot saada oli elustiili roll vähiennetuses.
Tavaliselt soovitatakse vähihaigetel elada oma tavapärast elu edasi. "Kui mina oleksin lasknud edasi seda elu, mis ma enne diagnoosi lasin, siis tõenäoliselt oleks see olukord praegu veel hullem," täpsustas Leif.
Leifi sõnul pole vähikogukonna loomine ja info suunatud ainult vähihaigetele ja nende lähedastele, vaid ehk see inspireerib kedagi ka terve inimesena endasse vaatama.
"Kui me oleme iseenda suhtes kaastundlikumad ja hoidvamad, siis suudame me hoida ka inimesi ja suhteid enda ümber," lisas Retter. "Näiteks uni on minu jaoks püha. Iseendaga üksiolemiseks tuleb aega leida."
"Minu jaoks on surm ikkagi armastuse kogemus. Me mõlemad saame seda väita, et meie suhted on saanud hoopis teise väljundi," tõi Retter välja. "Kui ma ei ole pidanud seda haigust võitluseks, vaid oma teekonna jätkuks, siis haletsus oli küll see, kus ma tundsin, et ma tahan kohutavalt võidelda, et te peate nägema mind selle diagnoosi taga."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba