Kristel Leif: tahan muuta inimeste suhtumist rasketesse haigustesse
Silmamelanoomi põdev Kristel Leif rääkis "Vikerhommikus" oma viimase aja ravist Rootsis ning tõdes, et tahaks vähikogukonna Onkoloogika loomise ja laiendamisega muuta inimeste suhtumist rasketesse haigustesse, et hirm vähihaiguse ees ei oleks nii suur, kui ta täna paraku on.
"Tervis on praegu hea. Käisin just MRT-s maksa kontrollimas ja pärast kaht korda Rootsis ravil käimist ei ole maksast uusi koldeid leitud ja vanad on kõik kadunud," ütles Kristel Leif, kellel eelmise aasta veebruaris diagnoositi üliharuldane silmamelanoom.
Vahepeal on Leif tegelnud oma immuunsuse tugevdamisega ning ta on pidanud ka mõttetööd tegema teemal, kes ta on, kelleks tahab saada ja mis see elu üldse on. "Sellega koos siis ka toredad uued ideed ja algatused, mis on käima lükatud kõige muuga paralleelselt," sõnas Leif.
Detsembri alguses läks Leif esimest korda Rootsi ja taastumine esimesest raviprotseduurist oli raske. "Narkoosist väljatulek ja kõik muud asjad selle juures. Sealt edasi tundus, et on väga värske olla ja võin teha mida iganes, aga jõulud ma ikkagi veetsin haigla karantiinis, sest immuunsus langes nii madalale, et tõusis palavik ja olin vastuvõtlik igasugustele viirustele," selgitas Leif.
Teine protseduur veebruarikuus oli juba oluliselt lihtsam ja taastumine kiirem ning kergem. Juba esimese protseduuri järgselt tuli info, et maks on puhas ja keegi ei suutnud seda uskuda.
Õnneks on Leifi sõnul tema enda loomus või persoona selline, kes kriitilisematel hetkedel ennast väga hästi üles rivistab ja suudab tegutseda ning fokusseerida.
"Aga kui tuleb häid uudiseid, et nüüd on füüsilises mõttes kõik korras, on raskem, sest tead, et kõik võib ühel hetkel tagasi tulla. Vahepealne aeg on tegelikult kõige keerulisem. Eelmise mina lein ja uue otsimine ja leidmine, isiksuse muutumine ja kujunemine kogu selle elumuutva kriisi taustal on üks paras virvarr," tõdes ta.
Leifi sõnul ei ole terveks saamine sellest haigusest tõenäoliselt võimalik. "Olen käinud ära igasugustes äärmustes. Oma juurolemuses olen ikka seesama, kes ma olen olnud kõikide oma heade ja halbade külgedega, aga ma olen oluliselt eneseteadlikum ja suudan tuvastada ning kontrollida oma reaktsioone, käitumist, suhtumist ellu ja teha kokkuvõttes paremaid valikuid. See on see kõige suurem taipamine. Maailmapilt on natuke avardunud ka selles kontekstis, et mis on oluline ja mis ei ole."
Taskuhäälingut Onkoloogika teeb Leif koos Pille Retteriga, kellel on samuti neljanda staadiumi diagnoosiga vähk.
"Sealt saab tuge ja olulisi teemakäsitlusi, aga on ka Facebooki kogukond sama nimega ja seal on saanud kokku patsiendid, nende lähedased, meditsiinivaldkonna töötajad ehk kõik, kes puutuvad vähihaigustega mingil moel kokku. Peaeesmärk on üles ehitada tugev patsiendiesindus ja tuua ühe katuse alla kokku olemasolevad patsiendi organisatsioonid, lähedaste organisatsioonid ja teha patsientide vajadused ja hääl kuuldavamaks, kui see on täna."
Vähist on tänapäeval saamas krooniline haigus. "Nii haiged kui nende lähedased tahavad normaalset kohtlemist ja osa ühiskonnas. Kuniks me oleme siin, elame elusat elu. Tahaksime muuta seda suhtumist elusamaks, lihtsamaks, mõistvamaks. Et hirm haiguse ees ei oleks nii suur kui ta täna paraku on," tõi Leif välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe