Onkoloog Elen Vettus: me ei saa vähki ilustada
Onkoloog ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Elen Vettus rääkis "Jõulutunnelis", et onkoloogide ülesanne on patsientidega suheldes jääda võimalikult ausaks ja otsekoheseks, võtta aluseks tõenduspõhisus ja ilustamine kõrvale jätta.
Eestis kõige sagedasemalt esinevad vähiliigid on eesnäärmevähk, rinnavähk ja nahavähk. "Naistel on rinnavähk kogu maailmas kõige sagedasem vähipaige," sõnas onkoloog. "Mittemelanoomsed nahavähid on esikohal nii meestel kui ka naistel puhtalt seetõttu, et see on ultraviolettkiirgusest tingitud. Mittemelanoomseid nahavähke ei saa võrrelda melanoomiga, sest nad on enamasti kergesti ravitavad, opereeritavad," rääkis ta.
Vettuse sõnul on teada, et tänapäeval sureb rohkem mehi eesnäärmevähiga mitte eesnäärmevähki endasse. "Eesnäärmevähk noortel on agressiivne, aga 80-90-aastasel mehel on tavaliselt teisi kaasuvaid haiguseid ja eesnäärmevähk ei ole see, millesse mehed kipuvad surema," sõnas ta.
Onkoloogia on Vettuse sõnul see-eest üks kiiremini arenevaid meditsiinisuundasid. "Mida targemad me oleme, seda rohkem me saame aru, et on nii palju asju, mida me meditsiinis ei tea. Me pidevalt ju võitleme, et me oleks vähist targemad, uusi molekule ja preparaate tuleb palju ja paljud patsiendid saavad terveks. Uued preparaadid on oma olemuselt natuke teistsugused, paljud patisendid käivad ka tööl, on aktiivsed, ei saa standardkeemiaravi. Ravimeid on palju turule tulnud ja tänu Kingitud Elu fondile me saame täna pakkuda oma Eesti patsientidele parimat tõenduspõhist ravi," rääkis ta.
Kuigi vähk on 15–39-aastaste seas harv, siis viimaste uuringute valguses prognoositakse Vettuse sõnul, et 2050. aastaks on noori, kes haigestuvad vähki palju rohkem. "Üheti on see n-n lääne elustiil: rasvumine, tubakas, alkohol – need on kõige suuremad riskifaktorid, aga seal on olemas ka miski, mida me ei tea," nentis ta.
"Ma olen oma patsientidega arutanud, et võitlus vähiga ei sobi kõikidele, sest see mingil määral on võitlus, organism võitleb, patsient võitleb. Osad patsiendid võtavad seda kui, et ma elan selle vähiga," rääkis Vettus. "Meie peame onkoloogidena emotsiooni ära sealt võtma. Me peame kindlasti kasutama sõna "vähk" ehk pahaloomuline kasvaja. Me ei saa rääkida ümber nurga, ilustada seda. Me oleme selleks, et rääkida nii palju, kui me teame," lisas onkoloog.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Jõulutunnel", intervjueerisid Margit Kilumets ja Margus Saar