Kätlin Kukk: telefonipetturi taktika on ohver psühholoogiliselt ära halvata
SEB turbejuht Kätlin Kukk rääkis Vikerraadios, et telefonipettuste puhul survestab kurjategija ohvrit kiirelt tegutsema, püüdes nii inimese psühholoogiliselt ära halvata. Kuke sõnul peab sellistesse kõnedesse lausa paranoiliselt suhtuma, sest petuskeemid lähevad aina peenemaks ja raskemini tuvastatavaks.
"Finantspettustest on kahjuks saanud meie igapäev. Ükski päev ei möödu nii, et meil poleks ühtegi ohvrit," ütles SEB Panga pettuste ennetamise osakonna turbejuht Kätlin Kukk.
"2024. aastal moodustas 33 protsenti telefonipettuste summast sularaha, mis näitab, et inimesed ise kas siis annavad sularaha üle või annavad oma pangakaardi koos PIN-koodidega kelmile, kes koputab uksele, öeldes, et tema on nüüd see pangatöötaja, kes tuli kaardile järgi. Mis tähendab, et raha kokkukorjajad on siitsamast kohapealt," ütles Kukk.
Need töökuulutused võivad Kuke sõnul üleval olla ka täiesti legaalsetes tööportaalides. "Inimesed on väga altid töökuulutustele reageerima, kus midagi nagu tegema ei pea, aga raha saab. Nad kõik on venekeelsed ja enamasti meesterahvad," tõi Kukk välja, lisades, et Lätis hakkasid juba üle-eelmise aasta lõpust levima ka perfektses läti keeles tehtud petukõned.
"Politsei on öelnud, et värvatakse juba ka eesti keelt oskavaid inimesi," täpsustas Kukk.
Ka kõikvõimalikele linkidele, mida saadetakse e-kirjadega ja mobiilidele klikitakse jätkuvalt väga agaralt.
Kurjategijate taktika ongi inimene psühholoogiliselt mingi probleemiga ära halvata. "Helistatakse pangast ja öeldakse, et keegi on häkkinud teie kontole sisse ja mingid säästud on juba kadunud, nüüd on vaja probleem kiiresti ära lahendada. Kõik sellised kiired survestavad probleemid," tõi Kukk välja, millele tasuks tähelepanu pöörata.
"Teiseks, kui hakatakse küsima pangakaardinumbreid, paroole, sissepääse kuhugi, kasutajatunnust, et lasta keegi kuskile sisse. Kolmandaks, kui annad kuskile juba allkirja. Need on kriitilised momendid. Kui sult hakatakse telefoni teel küsima spetsiifilist informatsiooni, mis peaks olema ainult sulle teada. Kui tõesti pank või politsei sulle helistab, siis nad teavad, kellele nad helistavad. Pank näeb ise su kaardinumbrit ja kasutajatunnust ega pea seda küsima. PIN-koodid peavad olema ainult sulle endale teada," ütles Kukk.
Turbejuhi sõnul on kõige raskemad need juhtumid, kus pole kaotatud mitte ainult raha ega võetud veel ka võlgu, vaid kus on kaotatud ka oma süda ja saadud tänu armukelmile suur hingeline trauma.
"Kui inimene saab ühel hetkel aru, et tõesti kõik on läinud, siis nad hoiavad selle juhtumi kiivalt enda teada, aga nendest juhtumistest rääkimine ei peaks olema häbiasi, vaid see on tänapäeva paratamatus, millega peame toime tulema," julgustas Kukk sellistest juhtumitest avalikult rääkima.
"Me peame olema väga skeptilised kõige suhtes, mis jõuab meieni läbi internetikeskkonna, läbi telefoni, läbi e-kirjade ning mida me ei saa füüsiliselt lõpuni üle kontrollida, sest olukord ei parane, vaid pettused lähevad veel peenemaks ja veel raskemini tuvastatavaks," lisas Kukk.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe