Eve Mutso: mu tööriistavöö pärast balletikooli lõpetamist oli väga tugev
Koreograaf ja vabakutseline tantsija Eve Mutso rääkis saates "Kajalood", et kuigi teismelisena soovis ta balletikooli pooleli jätta, oli tema tööriistavöö pärast balletikooli lõpetamist väga tugev. Mutso sõnul ta näeb muusikat ja kuuleb tantsu ja tõdes, et vigastused tegid temast veel tugevama tantsija.
Koreograaf, pedagoog ja vabakutseline tantsija Eve Mutso pälvis tänavu Helmi Tohvelmani nimelise auhinna Tallinna linnateatri etendusele "Alguses oli laul" loodud liikumisseade eest.
"Tohutul hulgal märkmeid, lugusid, artikleid, uurimustöid, kõik killud tuli läbi sõeluda ja koorida koor pinnalt," meenutas Mutso lavastuse loomisprotsessi. "Riina Roose tegi koos Paavo Piigiga metsiku eeltöö ja trupp panustas väga palju oma energia ja mõtetega. See on nagu tohutu pusle, mis miljonitest kildudest kokku tuli. Üks keerulisemaid oli laulmise, liikumise ja pillimängu ühendamine ja tempo hoidmine. Kõik fragmendid pidid andma edasi sõnumit, aga ei tohtinud olla väga pikad. Et nad oleks lustakad, kannaksid edasi 500 aastast vankrit. Tuli filtreerida mõtteid ja võtta ainult need, millest sa kindlasti loobuda ei saa. Valik tuli lõpuks teha. Ma otsisin näitlejatega suure rõõmuga parimad variante," tõi Mutso välja. "Kogu see protsess oli rõõmuga tehtud."
Liikumisseadeid on Mutso teinud muuhulgas etendustele "Tiit Pagu", "Elu on unenägu", "Nagu teile meeldib", "Rahamaa", "500 aastat sõprust".
Mutso sõnul püüab ta liikumisseadet looma hakates kõigepealt aru saada lavastuse energiast ja põhiliinidest. "Siis püüan aru saada, kuhu lavastaja vaataja fookuse suunab. Et mitu stseeni üksteist ära ei lämmataks, siis hakkan tasapisi näitlejatega tööle, millised on näitlejate endi algimpulsid, milline on nende musikaalsus, kas on traumasid, mis on nende võimekus, kuidas kostüüm lubab liikuda. Vigadest tulevad uued ja huvitavad ideed, mida me hakkame siis koos edasi arendama," selgitas Mutso. "Ma tean kõikide näitlejate samme peast, kui me need koos oleme loonud, see salvestub."
Balletikriitikud on eriliselt kiitnud Mutso pilku, kui ta tantsis Blanche'i rolli balletis "Tramm nimega iha".
"Öeldakse, et silmad on hinge peegel. Kui me üksteist pilgu või tunnetusega natuke rohkem kuulaksime, siis me ei peaks nii palju rääkima. Kui ma kellestki huvitun või keegi minust huvitub, siis meie silmad kohtuvad. See on kingitus ja kvaliteet, mida praegusel ajal jääb aina vähemaks, meil on üksteise jaoks vähem aega. Kui me kohtume, näeme silmast silma ja see on nii hea tunne," nentis Mutso. "Nii et kohtuge ja vaadake üksteisele silma, ja hakkab parem."
Mutso on seotud ka ratastoolitantsuga. "Mind väga huvitavad erinevad liikumiskvaliteedid. Minu tee erivajadustega inimeste tantsutundi algas Šoti rahvusballetis, kus meil oli üks koostööprojekt tantsukompaniiga Independence, mis on heategevuslik tantsuorganisatsioon neile, kellel on ka erivajadused. Lõime ühe lavastuse ja tänu sellele olen alates 2017. aastast selle organisatsiooni nõukogu liige," ütles Mutso, kes on endine Šoti rahvusballeti esitantsija.
"Rüht on esimene asi, mida balletikoolis otsitakse ja lastele õpetatakse. Rüht käib meiega kaasas kogu elu. Ka näitlejate jaoks on see väga tähtis," tõi Mutso välja. "Hästi tähtis on see, et sa oled oma kehast aru saanud ja oskad seda aktiveerida. Oskad kuulata muusikat ja oskad kuulata vaikust. Oskad ennast distsiplineerida pidevalt."
Mutso tõi välja, et tema ema otsustas karjäärivaliku tema eest ja pani ta lapsena koreograafiakooli. "Teismelisena oli ikka raske ka. Ema meenutas, et pidi mitu korda pidama vestlust teemal, ära jäta veel kooli pooleli. Motivatsioon käis üles ja alla. Seljatagune oli kindel ja suutsin hoida sihti selgena," meenutas Mutso. "Väga raske oli, kui sa üheksa aastat end läbi halli kivi surud ja lõpuks diplomi kätte saad, siis on väga õnnelik ja uhke tunne. Olen oma haridusega väga rahul. Mu tööriistavöö pärast balletikooli lõpetamist oli päris tugev. Tööriistad olid teravad. Ma näen muusikat ja kuulen tantsu."
Mutsol on selja taga mitmed jalaoperatsioonid. "Olin sellises hetkes, kas ma suudan tantsijana lavale tagasi mina, kas ma ületan selle hirmu, et ma uuesti murran ennast ära, aga Ronda Rousey raamat "Mu Fight" on üks neist raamatutest, mis aitas mul vigastustest tagasi tulla. Raamatus kirjeldas ta, kuidas sa ei anna oma jõudu ära, vaid rakendad selle enda paranemisse. Minu psühholoogiline kasvamine toimus siis, ja ma arvan, et minust sai tugevam tantsija tänu nendele vigastustele."
Kõiki oma elu jooksul saadud kogemusi püüab ta edasi anda nüüd oma õpilastele. "Nagu ütles Helmi Tohvelman, et iga inimese sees on küünal ja õpetaja asi on see küünal üles leida, see põlema saada ja põlemas hoida," ütles Mutso. "Õpetaja ilmub, kui sa oled valmis õppima."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Kajalood", saatejuht Kaja Kärner







