Vähiravifondi Kingitud Elu annetuste hulk on tänavu kasvanud ligi 20 protsenti, samas esitati septembrikuus rekordilised 53 abitaotlust ehk ligi kaks uut taotlust iga päeva kohta. Varasem rekord ühe kuu kohta oli 45 abitaotlust – ka see pärineb sellest aastast.

Vähiravifondi juht Margit Saar-Kraavi sõnas "Vikerhommikus", et esimese üheksa kuu ja mõne oktoobrikuu päevaga on ületatud eelmise aasta abitaotluste arv. "Numbrid on väga-väga hullult kasvanud," nentis ta.

Miks see nii on, Saar-Kraavi ei oska öelda, kuid ühe põhjusena käis ta välja pidevalt areneva meditsiinisüsteemi, kus haigustele üha varem jälile jõutakse.

"Oleme ka fondis aastaid julgustanud arste tegema neid taotluseid fondile, et inimeseks saaksid elupäevi juurde, mis ongi meie missioon. Me ikkagi tahaks elu kinkida," lausus ta.

Abivajajate aitamisel on oluline roll ka püsiannetajatel, kes annavad fondile igakuise kindluse. Fondi juhi sõnutsi on püsiannetajate hulk pidevas kasvutrendis.

"See on väga-väga positiivne, sest tõesti, me oleme igale annetajale tänulikud, aga püsiannetus on see, mis annab meile mingi turvatunde, et me oleme kuskilt otsast kaetud mingite kindlate vajaduste ja summadega. Selles mõttes on püsiannetus veel olulisem kui igasugune annetus, kuigi kõik annetajad on tõesti väga tähtsad meie jaoks."

Prognooside kohaselt ületab fondi tänavune eelarve viie miljoni euro piiri, aga ravikulud võivad küündida enam kui 5,5 miljoni euroni. See tähendab, et fond võib aasta miinusega lõpetada.

"See on natukene hirmutav, sest see prognoos on umbes sellist numbritega, mis on olnud, aga ma ei tea ju – kui ma räägin, et september üllatas oma 53 abitaotlusega ja me väljastasime 50 toetusotsust, siis tegelikult need numbrid on muidugi need. Oktoober, november ja detsember on ees ja kui kõik jätkub samamoodi, siis need numbrid võivad veel suuremad olla," rääkis Saar-Kraavi.

Seni ei ole fond pidanud kellelegi ravimi maksumuse tõttu ära ütlema. Saar-Kraavi loodab, et nii ei lähe ka tulevikus, kuigi ka selleks ollakse valmis. "Aga tavaliselt on nii, et kui me oleme öelnud, et fondil on väga raske, siis kuidagi on imed juhtunud, asjad on kokku jooksnud ja aasta jälle positiivselt lõppenud."

Kõige kallimat ravimit saab koorijuht Janne Fridolin, kelle ravi maksab kuus 50 000 eurot. Fondi toel on tunnustatud koorijuht võitnud juurde enam kui neli aastat. Saar-Kraavi sõnul on Fridolini edulugu ka maailma mastaabis märkimisväärne.

"Ta ei ole ainus, kes meilt niimoodi aastaid juurde saab ja see ongi see fondi mõte. Me oleme väga õnnelikud, kui inimesed saavad aega juurde. Me ei tee ju selleks, et anname toetuse ja äkki lähevad ruttu ära. Vastupidi, me tahame, et nad kestaksid kaua," rõhutas ta ja lisas, et keskmiselt maksab ühe inimese ravim 10 000–15 000 eurot kuus.

Saar-Kraavi tõdes, et suurt kurbust tekitab see, kui abivajaja on fondi toel uue ravimi saanud, kuid siis selgub, et see siiski ei sobi.

"See on võib-olla üks mu töö kõige kurvemaid asju, kui me oleme väljastanud otsuse ja kõik justkui peaks toimima ja siis kuu või kahe pärast inimene kirjutab ise, et ma ei tea, mis minuga saab, kahjuks mul see ravim ei toimi ja ei sobi. See teeb mind hästi kurvaks: kuidas see nii on, et võiks ja peaks, aga ei sobi, keha lükkab tagasi ja ei olegi hästi," lausus ta.

Parasjagu on riigikogus menetlemisel ravimiseaduse muutmise seaduseelnõu, millega soovitakse vähendada heategevusfondide kulusid harvikhaiguste ja vähiravimite ostmisel. Saar-Kraavi tõi välja, et ühes aastas maksab vähiravifond riigile umbes 500 000 eurot käibemaksu.

"See on väga suur summa. Aastate lõikes on need üüratult suured summad. See pool miljonit kataks ära väga suure vajaduse. Kui me sellegi suudaks endale jätta ja välja maksta nendele ravimitele, siis see on muidugi väga suur võit meile," rõhutas ta ja lisas, et vähiravifond pole ainus fond, mis muudatust vajab.

"Me loodame väga, et see läheb läbi ja kuskilt see õiglus tagasi tuleb. See on ka üks asi, kui me käime fondist rääkimas, siis inimesed lihtsalt ei mõista, kuidas see saab üldse nii olla," märkis ta.