"Viimastel aastatel on aina rohkem eestikeelseid pettureid ja telefonipettus tuuakse sulle koju kätte täiesti ootamatul hetkel. Telefonipettuste eesmärk on raha kätte saada," ütles digipädevuste koolitaja Diana Poudel, kes lindistas koolituse jaoks pika telefoniintervjuu telefonipetturiga. Minu jaoks on see kõne väga väärtuslik õppematerjal. Kõik kõned petturitega on leitavad internetist otsisõnaga kõnekelmid. "

Petturid kasutavad igat andmekildu manipulatsiooniks.

"Ma kuulen pidevalt koolitustel, kuidas inimesed ütlevad pettuse ohvriks langenud inimeste kohta, kuidas nad küll nii rumalad on ja pettusest aru ei saa. Mõtlesin, et pean terve petukõne, kogu kõnekelmide manipulatsiooni saama linti, et inimesed näeksid, et ühe petukõne taga on tugev psühholoogiline manipulatsioon, mis on stsenaariumina kirjas," tõdes Poudel.

Petturite esimese kõne eesmärk on, et inimene paneks Smart-ID äpis korraks esimese PIN-koodi. "Kohe kui see on pandud, tänatakse ja lõpetatakse kõne. See on lihtsalt õngitsemine, et inimene teeks esimese vea. Siis helistab inimesele nii-öelda Smart-ID tehniline tugi, kes on tegelikult telefonipettur."

Pettur, kes telefonis räägib, on väga sõbralik, räägib rahulikult. "Teeb jutu sisse pikad pausid, ei ürita ise midagi tõlgendada, vaid tahab, et inimene ise jõuaks järeldusele, et mingi jama on," nentis Poudel. "Toimub ka sotsiaalse tõenduse manipulatsioon, et teie pole ainuke, kellega pettus on juhtunud. See on väga läbimõeldud kõne."

Pettur küsib ka, ega inimene pole viimasel ajal mingitele kahtlastele linkidele klikkinud ja inimestel on ju ikka mingeid kahtlusi. "Uuritakse, kas ma olen reisil käinud, dokumente ära andnud. Pettur teeb sulle täieliku psühholoogilise kaardistuse, kus oled käinud, mida internetis vaadanud ja siis öeldakse, et aga meie aitame."

Petturitele on ka iseloomulik, et nad kasutavad palju keerulisi sõnu nagu keskpank, duplikaat, isikuandmete leke, süvaveeb, kontode annulleerimine. "Need on sõnad, mis iga tavainimest hirmutavad. Kasutaja ei oska kaasa rääkida ja kantseliidi ja liigse ekspertsuse kasutamine aitab manipulatsioonis kaasa. Kui üks ei saa täpselt aru, mida teine pool räägib, on raskem asju kahtluse alla panna."

Petturid kasutavad reaalsete politseinike nimesid, kes veebis kiirelt guugeldades on leitavad.

Seejärel survestavad petturid inimest ise nii-öelda valepolitseinikule helistama. "Kogu aeg on surve kiirelt tegutseda, et inimesel poleks aega mõelda ega kellegi teise inimesega asju arutada. Põhimõtteliselt peadki selle kolmanda kõne tegema ise, see on ka manipulatsioon, et sa ei ole enam passiivne osaleja, vaid ise valid numbri ja võtad politseiga ühendust. See tekitab inimeses tunde, et see peab ju päris olema, ma ise helistasin. Valepolitseiniku ülesanne on kogu skeem nüüd lukku panna," selgitas Poudel. "Autoriteedile allumine on meil inimloomuses väga tugevalt sees. Inimene on juba eelnevate kõnedega viidud punkti, kus ta valepolitseiniku jutule allub väga hästi."

Valepolitseinik noomib inimese algul läbi, et miks ta nii rumal on ja kas ta pole meediast petturite kohta lugenud, siis palub avalduse teha ja loeb ette neli paragrahvi, millest neljas ütleb, et hästi oluline on konfidentsiaalsusnõue. "Et kui ma kellelegi ütlen, et ma nendega suhtlen või mis toimub, siis need inimesed muutuvad kahtlusalusteks politsei jaoks."

"Nende jutus on väga palju tõe ja vale miksimist," nentis Poudel.

Õige käitumine oleks Poudeli sõnul kõne katkestada ja telefon ära panna. "Võid helistada politsei liinil ja küsida, kas saab rääkida selle politseinikuga, kes sulle just helistas. Politsei ei ütle sulle, et sa ei tohi rääkida sellest, et sa oled ohver olnud," nentis Poudel. "Kui keegi ütleb sulle, et sa ei tohi sellest kellelegi rääkida, siis pead sellest kõigile rääkima. Võid helistada ka 112 ja öelda, et sul on kiirelt abi vaja, sest sul on tunne, et oled telefonipetturite lõksu langenud."

Poudeli sõnul pani ta petturite kõned internetti kõigile kuulamiseks välja seepärast, et kui inimene kõne ära kuulab, ei saa ta enam selle stsenaariumiga petturite õnge minna.