"Petuskeeme on erinevaid. Esmapilgul tundubki see kõne väga usutav, sest kasutatakse ka reaalse asutuse reaalsete töötajate nimesid. Kui sa saad kõne ajal kontrollida, kas selline inimene tõesti näiteks Tervisekassas töötab, siis tulebki Google´ist vastus, et tõesti töötab," ütles Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Elari Haugas.

Kõikide petukõnede eesmärk on inimese PIN-koodid kätte saada. "Sekund hiljem võetakse kas laen inimese nimele või kaovad pangaarvel olevad säästud jäädavalt," tõdes Haugas.

Usutavuse loomiseks võib ka juhtuda, et pettur ütleb sinu isikukoodi, nime ja võib-olla ka aadressi. "Need on lekkinud andmebaasidest. Nende puhul tasub see kõne katkestada ja helistada organisatsiooni ametlikul numbril tagasi."

Haugase sõnul on politsei väga tänulik, kui sellised kõned salvestatakse ja neile saadetakse. "Ainuke võimalus võidelda nende kelmuste vastu on ennetus. Räägime kõigile, mis need skeemid on, et saaksime nendest paremini aru," tõi Haugas välja.

Enimlevinud petuskeeme on praegu viis-kuus. "Tervisekassa skeem ja elektriarvestite vahetamise skeem on ühed levinumad. Jätkuvalt on olemas ka liiklusõnnetuse skeem, kus inimene saab kõne, et tema lähedane on sattunud avariisse ja kohe oleks vaja maksta kas operatsioonikulude hüvitamiseks, politseile altkäemaksuks või advokaadile."

Viimase poole aasta jooksul petturite poolt inimestelt väljapetetud summa ulatub tänaseks juba 7,5 miljoni euroni.

"Need, kes reaalselt petukõnesid teevad, on eesti inimesed. Nad asuvad välisriikides. Kui nad oleks Eestis, oleksime nad juba ammu kinni pidanud. Need on meie enda inimesed, meie endi seast," sõnas Haugas.

Petukõne sai hiljuti ka laulja Karl-Erik Taukar, kes lindistas kõne ja saatis selle politseile.